164
Karga vällä kaema,
Kas sie ei ole mie' veli,
Kallis tie' uma kazutet?
Lätsi ta tare lävele:
Kuule, kulla velekene!
Tule virgast veljä kaema,
Veljä vasta võttema.
Kas sie ei ole mie' veli?
Ma tunne ta tuvagu tutast,
Sinitsista seere köütist.
Kuule, kulla velekene,
Kallis sa kodo karanu,
Vainust vällä vaidelenu!
Sõku meile sõa sõnno,
Kaiba meile kahjo sõnno,
Kui mie' nakka küzümä,
Vainu sõnno vaidelema.
Kuis sai igä eletüs,
Ilma läbi iloteldus,
Katsko läbi kareldus?
Kas oll' vallus sõa piitska,
Vai oll' kallis vainu kakk?
Kulle, kulla sõzareni,
Kuule, armas velekene,
Kallis imä, kandijani,
Elätäjä ezäkene!
Kui ma sõku sõa sõnno,
Kui ma kaiba kadzo keelil,
Nõrgu-u tie' mano nõudema,
Küünü-ü tie' mano küzümä.
Sis teil pizara' pilluze',
Silmä vie' veerineze',
Halle mieli murdunes,
Põlvist maaha põronete.
Kuule es, kulla sõzareni,
Armas mano astuvani,
Kallis kaema tuleja!
Inne mai' sõku sõa sõnno,
Inne mai' kaiba kadzo keelil,
Pühi mu püssü verestä,
Mõze mõõka rooste'est;
Sis ma sõku sõa sõnno,
Sis ma kaiba kadzo keelil.
Velekene, helläkene,
Kas om sõah naine armas,
Naine armas, kaaza kallis?
Ole-e sõah naine armas,
