152
Jättemine Järve poole,
Saamine Saare poole.
Minekil om mitu vika,
Mitu vika, mitu hätä,
Mitu hätä, mitu vaiva.
Saieme mie' mere poole,
Meri mie' mõttest halb,
Mere tüö mie' jõvvust jõllemb,
Mere pääl rüövli' riizumah,
Mere pääl sõa' sõitemah.
Kaieme mie' mere pääle,
Oma surma sõbra pääle:
Mere surm mie' surmast suuremb,
Mere surm mie' surmast mõromb,
Mere matus madali.
Jõvvame, jõvvame,
Saime kokko rüövli sõbra'.
Sõvvame, sõvvame,
Saime kokko sõa sõbra'.
Rüövli sõbra' lahkemba',
Rüövli silmä' selgembä'.
Rüövlil anni hõpe hõlma,
Saadi ärä tolle poole.
Tulli vasta sõa sõbra',
Sõa sõbra', veri-silmä'.
Ei sääl ole muuda juttu,
Muuda juttu, muuda mõtet,
Muud kui selget vere juttu,
Vere jutt ja vere mõte.
Mis meil tetä malevil,
Mis meil tetä kullamäel?
Muud kui kokko maleva,
Viibimätä viimne maa.
Võtke kätte kärbä', nuia',
Otsa pange vaiva' väidze',
Tagaotsa kirve terä',
Kirve terä' kandilize'.
Ei mie' jätä järele,
Ei mie' anna peräle,
Seeni kui meil võit ja võimus.
Kui ka lõpva' mie' mehe',
Magama lät mie' maleva,
Sis tule Soomest mie' sõbra',
Tuleva' Virost mie' vele',
Ajava' merde mie' mõrdzigo'.
Meri om mie' õnnetus,
Jõgi om mie' jõledus,
