Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/148

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

110

Läbi poizasta po'eldi.
25.Ega nõnna alla laze,
Käki nõnna käüsehe,
Sulu suu rätikohe.
Hoora' hoitva' huulezit,
Piirvä' peenühtä palehta.
30.Meie hoize hüvvä hameht,
Piire peenüht pallapuolt.


Nr. 70. Vii vette!

   Kui sie imä meilä olli,
Naine kallis meidä kanni,
Kui näit näio sündüvät,
Oholizel olevat,
5.Veli ütel': Vii vette!
Sõzar ütel': Sõku mutta!
   Imä' läts'e vette viimä,
Kaivanduhe kaotama,
Iste maaha imetämä,
10.Mättä'älle mähkimähe.
Sääl ta naksi mõttelema,
Mõttelema, üttelemä:
   Innemb sie kivi laheku,
Põllu pinnär pirra mingu,
15.Kui ma vere vette vii,
Kalli kanna kaivanduhe.
Hää om iks näta nägijil,
Kaunis kõrvalt kaejil,
Kui sie veri vettä tooze,
20.Kui sie kallis karjah käüze.


Nr. 71. Tänamata poeg.

   Imä poiga kazutelli,
Üzä kirjä ülendelli,
Kistu-us tuli taresta,
Valu vanast huone'est,
5.Säde sängü samba'ast.
   Mis sai pojasta imäle,
Mis sai kasvo kandijalle?
Ikku saie imäle,
Kurbust saie kandijalle.
10.Ega es tule imä tuke,
Ega astu imä api,
Tugi tull'e tuulispäältä,
Abi aste ammuzilta.