Lehekülg:Uued luuletused; Enno, E; 1909 (2).djvu/51

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
Sügisesel kuu-walgel.

Kuu kurwal walgel kõnnin,
Läen uupi edasi;
Kõik uppus kõlinasse,
Öö uni ja palwegi.

Mul oli armas päike,
Ja õnnis kiirte-tee,
Ees tuhat õnneranda,
Käes kepiks kewade.

Nüüd nagu kütkes käsi,
Jalg tõrgub sammuda;
Mul kõlin koormaks kaasas
Täis armu, koduta.

Kõik uppus kõlinasse,
Läen uupi edasi —
Ja sügis, koltund lehed,
Mul meeles alati.

53