Lehekülg:Uued luuletused; Enno, E; 1909 (2).djvu/45

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
Sa tõuse.

Kui tiiwu ei wõta su mõtete lend,
Ei tõuse kui kotkas sa üles,
Ei ial siis leidnud sa walguses end,
Sa uinud weel tuimuse süles;
Sul koduks siis üksi weel unine muld,
Ei kaswand sul rändaja keppi;
Sa tõuse, sest tõusus üksi on tuld —
Ei walgus wõi uduga leppi!

47