Mu tuba on wäike ja kurblik mu meel
Ja süda nii üksinda, walus;
Öö tasane ligineb pilwede teel,
Õhk jahe kui sügise salus;
Kõik mõtted ju saatsin ma ühte teed,
Kus laulawad laened ja mängiwad weed,
Ja wiibib mu kullakene.
Sääl laulawad laened ja mängiwad weed
Ja sätendab meri ja päike,
Sääl särawad soojuse, walguse teed,
Sääl armsate silmade läike,
Mis waigistab mõtteid, waigistab meelt
Ja liigutab rõõmule waikinud keelt —
Sääl, kaugel, mu kullakene.
