Lehekülg:Uued luuletused; Enno, E; 1909 (2).djvu/15

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
Kurbtus.

Kõik walged teed, mu walged teed on läinud,
Kesk halli udu uppund walged teed!
O siduksid weel päikse tulekeed
Mind okastikku, mida süda käinud.

Mu walged teed kesk walu-lagendikku
Mu tundeid mälestustes suudlewad,
Weel üksi igatsuse sala päikse-sõnu
Mu lauludele kullaks külwawad.

17