Lisa III.
1. Eesti on nõus andma Venemaale eesõigustatud õiguse elektrijõu saamiseks Narva jõe koskede ärakasutamisest seega, et selle eest Eestile makstava tasu suurus, samuti teised tingimused ära määratakse eri-kokkuleppes.
2. Venemaa annab Eestile eesõigustatud õiguse, Moskvat mõne Eesti-Venemaa piiril oleva kohaga ühendava kahe- või üheroopalise otsekohese lühema raudtee ehitamiseks ja ekspluateerimiseks tarvilikkude eeluurimuste toimetamise võimaldusega, tingimusel, et kontsessioni tähtaeg, ennetähtaegse väljaostu tähtaeg, tariifid ja muud kontsessiooni tingimused kindlaks määrataks iseäralises kokkuleppes.
3. Venemaa annab Eestile eesõigustatud kontsessiooni-õiguse ühe miljoni dessatiini metsaala peale Petrogradi, Pihkva, Tveri, Novgorodi, Olonetsi, Vologda ja Arhangeli kubermangudes tingimustel, mis eri-kokkuleppes ära määratakse.
ARTIKKEL XVII.
Mõlemad lepinguosalised kohustuvad vastastikku tarvitusele võtma võimalikka abinõusid kaubalaevade liikumise julgeoleku kindlustamiseks oma vetes, andes läbijuhtimiseks tarvilikka lootse, seades korda tulesid, seades üles märgutähiseid ja, kuni mere lõpuliku miinidest puhastamiseni, võttes tarvitusele eri-abinõusid miiniväljade piiramiseks.
Mõlemad pooled avaldavad nõusolekut osa võtta Balti mere miinidest puhastamisest, mille kohta huvitatud poolte vahel eri-kokkulepe peab sündima; juhtumisel, kui seda mitte ei sünni, määratakse kummagi poole osavõtmise määr vahekohtu läbi kindlaks.
ARTIKKEL XVIII.
Käesoleva rahulepingu ja selle lisade läbi Eesti kodanikkudele antud õigused käivad ka valla-, maa- ja linna-omavalitsuste, seltskonna-, seisuse-, heategevuse-, kiriku-, vaimulikkude- ja hariduseasutuste, niisama iga liiki juriidiliste isikute kohta.
ARTIKKEL XIX.
Käesoleva lepingu seletamisel loetakse autentilisteks tekstideks nii eesti- kui venekeelne.
ARTIKKEL XX.
Käesolev rahuleping tuleb ratifitseerida. Ratifikatsiooni kirjade vahetamine peab sündima võimalikult pea Moskvas.
– 15 –
