«Ei, rohkem ei saand,» vastas Villu, «ainult see käsi ja silm.»
Eevi vaikis natukeseks ja ütles siis nagu endamisi:
«Jah, ei sust nüüd küll enam Kõrboja peremeest saa, ei mina küll seda enam usu, rääkigu nad mis tahes.»
«Teie ei oskagi enam muud teha, kui räägite kõik ainult Kõrboja peremehest,» ütles Villu. «Isa rääkis, ema rääkis, sina räägid.»
«Kõik räägivad,» vastas talle Eevi. «Kõik ütlevad mulle, et mina pühkigu oma suu sinust puhtaks, hea kui poja kasvatamiseks rahagi saan. Ütlevad, et näe, Kõrboja peremees sõitis sulasega linna, kutsar ees, ja kui ta sealt tagasi tuleb, siis aetakse pulmad püsti, visatakse kantslist maha.»
«Aga mina ütlen, et see nende Kõrboja peremees võtab Kuusiku sauna Eevi ära ja asub temaga Katkule elama ning Eevi saab Katku perenaiseks, kui ta aga ise tahab,» rääkis Villu, jäljendades tüdruku sõnade tooni.
Eevi ei lausunud selle peale midagi, nihkus ainult mehele lähemale ja silitas selle vigast kätt, nagu võlgneks ta sellele mehe sõnade eest tänu, silitas ja kummardus tema üle, nagu mõtleks ta teda suudelda, aga ei, ainult pisarad langesid sellele.
«Ära nuta,» ütles Villu, ja et juttu teisale viia, küsis ta: «Mis ema tervis teeb?»
«Ei teda enam kunikski ole,» vastas Eevi silmi pühkides.
«Kas vana Andres lubab ikka su peale ema surma saunast välja ajada?» küsis Villu.
«Ikka,» kinnitas Eevi. «Veel täna rääkis sellest. Ütles teine, et ega temal minuga kaupa ole, tema teind kauba emaga, mina olla niikuinii seaduse vastu sauna ema juurde kolind, põle tema käest luba küsind. Ähvardab teine sauna maha kiskuda, ütleb, et muidu langeb veel mõnele kaela, hakka kahjutasu maksma.»
«Noh, ega see ema niipea sure,» trööstis Villu. «Vanainimese asi, ikka hädine ja haigetand, või sellepärast kohe surm tuleb.»
«Küll ta tuleb, nüüd tuleb ta,» arvas Eevi, «ei mina usu, et tema silm veel kartulivõtmist näeb.»
«Ega siis Andres sind päevapealt ikka välja aja, mis häda tal sest saunast on,» ütles Villu. «Pole ta enne kellegile kaela tulnd, ega ta siis sinulegi tule.»
94
