Lehekülg:Tammsaare, Kõrboja peremees.djvu/63

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

tantsis, hüppas ja trampis nagu meeletu. Ei hoolinud ta teistest, ei ta hoolinud enam suurt sellestki, kellega ta tantsis, ta tantsis ainult ja kriiskas vahetevahel, nagu oleks ta mõni metslane, kes kuulutab tantsul oma sõjakisa, oma võitlushimu. Villu tantsis pillimehe väsinuks, Villu tantsis tantsumuru lagedaks, sest Villut kardeti, kui ta nõnda tantsis.

Ainult mõned külapoisid, kel pussid vööl ja võib-olla revolvrid taskus, ei kartnud Villut mitte, sest nemad olid hulgakesi ja tantsisid nagu kiuste vahetpidamata ühes Villuga murul. Tantsisid ja hüüdsid üksteisele midagi, mille üle naerdi, hüüdsid ja vaatasid kõõrdi Villu poole, nagu tahaksid nad temale midagi öelda, nagu oleksidki nad kõik oma sõnad temale hüüdnud.

Kui kaua nad nõnda oleksid tantsinud, ei tea, aga äkki juhtus nõnda, et Villu komistas ja pidi peaaegu kukkuma. Villu pidi just siis kukkuma, kui keegi külapoiss oma neiuga temast ligilähedalt mööda vuras, lähedamalt kui vast tarvis oleks olnud. Poiste suust kajas naer, aga see vaikis silmapilk, sest Villu andis sellele, keda ta jala ettepanijaks pidas, rusikaga hoobi, nii et see kui kera veeres kirevate laternate alt läbi, kaugemale mändide alla. Tants lõigati kui noaga katki, pillgi vaikis kohkunult, poisid asusid summas Villu vastu, mõnedel käed taskus.

«Käed taskust!» karjus Villu. «Muidu olete surmalapsed.»

«Ega sul täna teivast peos ole!» hüüti talle vastu.

Nüüd ei teadnud enam keegi, mis oleks sündinud, Kõrboja eestegija Mikk isegi ei teadnud enam, mis nüüd pidi sündima, kui mitte Kõrboja perenaine kirevate laternate alt poleks tulnud ja vastaste poolte vahele astunud.

«Mis te tast tahate,» ütles perenaine külapoistele, ja kui need midagi katsusid vastata, lisas ta juurde: «Ma nägin küll, mis te tegite, tema ju teid ei puutunud.»

«Lubage, perenaine,» hüüdis Villu vahele, «lubage, et ma ise nendega oma asjad õiendan!»

«Tehke seda teine kord, Villu, kui te muidu ei või, aga jätke seda täna,» ütles Kõrboja perenaine. «Täna tantsige. Kes riielda tahab, see mingu ära.»

Perenaise sõnad mõjusid, sest polnud ühtki nii purjus poissi, kes


63