kaasas, alles siis leiab Lõugu Kusti sõnad, mis toovad kõigile naeru.
Kõrboja Leenagi ei saa muidu, kui peab naerma, sest pilli Kusti ütleb minejatele järele vaadates asjalikul toonil:
«Kõrboja läheb oma kahe Mousiga.»
Kõik leiavad, et see on hirmus naljakas ja sellest silmapilgust peale hüütakse Katku Villut Kõrboja Mousiks, hüüavad needki teda nõnda, kel pole tema vastu viha ega vaenu. Ka Lõugu Kusti ei öelnud seda viha pärast, vaid ainult nalja pärast, sest tema oli külas kõige suurem naljamees, kui aga paras aur peas.
Villu ja perenaine ei kuule Kusti sõnu, nad kuulevad ainult naeru. Selle naeru saatel lähevadki nad mitte Kõrboja poole, vaid järvenurgast mööda kõrge nõmme sihis, nagu tahaksid nad alles vastu õhtut minna oma jagu pähklaid ära tooma, et nad ei variseks maha hiirte süüa.
119
