Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/78

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
78

Eewa
(naeratades)

Mõtlen küll. Aga mul ei ole kosilastega õnne.


Lilli

Soo?


Eewa

Ja, need äpardawad mul hoopis enam kui mesilased. Waewalt hakkan ühte lähemalt kuulatama, kui juba kuljuseid kuulen.


Lilli

Kuljuseid?


Eewa

Ja — kübara küljes. — Tuli ikka jälle wälja, et ta eestlane oli.


Lilli

Aga neiu Marland!


Eewa

See on paraku minu halb omapärasus. Kõike wõin ma sallida, kuid mitte kuljuseid.


Kurg
(waatab taskukella ja tõuseb üles)

Minu aeg on ümber.


Waik
(kah kella waadates)

Minu aeg ammugi.