Kull
Wõta kinni! Ma’p tea isegi. Tere siis ka Teile! (Lühike käeanne; siis pöörab, käed puusas, Leo poole)
Ja nüüd alles on järg sinu käes! (Silmitseb teda pikemalt) Kas tead, poiss: kui sa mitte naisemees ei oleks, ma muljuksin sul mõned küljekondid sisse! (Peatab jälle ja asub siis äkki tema ümbert kinni) Läbi nälgis enese, kuradi Laane-Laos! Õrrele upitas enese, tee mis tahad!
Leo
Jumala pärast, sa murrad mu ära!
Kull
(teda lahti lastes)
Ma küll joodik ei ole, aga täna läheksin su’ga waadi õlle peale — Kure herra kiuste. Ei mina oleks uskunud, et sina, lõdwake, enese üles pusid! Tõsi küll, aeg-ajalt seisis sinust ju midagi silitawat lehes. Aga missugusel wäljamaal olewal Eesti sametijakil ei oleks head sõpra, kes tal kodumaa ees aitab saba kergitada!
Leo
(üle rutates)
Sul on õigus. — Aga kudas sinu käbarad siis käiwad, wana wennas?
Kull
Minu käbarad? Seda wõin sulle ainult nelja kõrwa kuuldes öelda. {{väiksem|(Wiib Leo hõlma-pidi kõrwale;
