Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/210

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
210

malt wastata ja temale ning teile kõigile oma — oma tänutundeid lähemalt awaldada. Ma — ma ei tea, kas ma neid sõnu üleüldse leian, sest ma ei ole kõnemees. Teie austus liigutab mind — ma tänan teid!


(Istutakse ja süüakse edasi)

Teine proua

Peaks arwama, meister Saalep, et Teie au- ja kiiduawaldustega nii harjunud olete, et neil Teie kohta enam sügawamale ulatawat mõju ei ole?


Leo
(naljatada püüdes)

Ei, proua, säärasest mannast ei tüdine kunstnik kunagi ära, selle järele nälgib ta hauani.


Kolmas preili

Kui kurb peab aga lugu nendega olema, kes nälgiwad ja nälgiwad ja oma nälga kordagi kustutada ei saa!


Laurits

Nii kurb, nagu igaühega, kes wõõriti kutsesse on sattunud.


Teine preili
(tõsiselt)

Ühte asja tahaksin ma Teilt heameelega teada saada, herra Saalep: Kas Teie oma lilled ja pärjad alal hoiate? Kas Teil nende tarwis kodune museum on asutatud?