sa wiisid mu läinud suwel mägestiku-õhku, sa pattasid meie pikka nälgimist. Aga (waatab talle tähendusrikkalt silma) — minu töö ja minu öö, Lilli — need jäiwad mulle.
Lilli
(hüppab püsti — sirgelt, kõminal)
Ma armastan sind! — — Ma armastan sind kõige mulle antud jõu ja wõimega!
Leo
(rahulikult)
See on wäide, mida ma otsekohe waleks ei taha ajada. Kooselamine, huwiline ühistunne, iseäranis abielu intimne osa — kõik see kokku soetab tõeste midagi, mida tingitud mõistel armastuseks wõib kutsuda. Aga ma wõin weel kaugemale minna ja tõeks wõtta, et sinu armastus täiewäärtusline on. Kuid siis annad sa teda mulle ulatamata mõõdul, sest et sul rohkem anda ei ole. Sinna ei wõi sa midagi parata, nagu mina midagi parata ei wõi, et mul sinule anda ei ole, mis sinu õigus oleks. Meie oleme teineteisega tasa, Lilli.
Lilli
(läbitungiwalt temale otsa waadates)
Sa armastad mind! — Sa armastasid mind ja sa armastad mind jälle! — Sinu kaheksast põlemise-aastast oli suurem osa minu! Ka minu kaenlas lõiwad leegid sul üle pea!
Leo
Ma tunnistasin seda pette-nähtuseks.
