Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/162

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
162


Waik

Teil on õigus — ma tundsin seda ka tunaeila, kui ma siinsamas Teie kõrwal istusin; midagi unustatut uhas minewikust uimastawalt meeltesse.


Lilli

Minu jõud!


Waik

See definerimata, ainult Teile omane helgus — see troopika-leitsak —


Lilli

Mille eest igamees ennast hoidma peaks — ta tapab!


Waik
(truusüdamliselt)

Niisuguse otsa wastu poleks mul midagi!


Lilli

Kord kartsite aga nähtawaste seesugust otsa.


Waik

Nooremana ei mõistnud ma tuulepea romantilisest surmast lugu pidada. (Waheaja pärast)

Kas teate, et ma ka eila siin käisin?


Lilli

Soo?


Waik

Teid ei olnud paraku kodus.