Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/128

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
128

— — aga see oli ju lapsik! Niisama lapsik, nagu see, et ma sind oma isikliste asjakestega igawdan!


Eewa

Sa ei igawda mind. Ja lapsikuse wastu ei ole mul midagi. Lapsikus suurendab mõnda inimest.


Leo
(peaaegu pahaselt)

Ma ei teeks seda, aga sinu olewus awateleb, sinu nagu poetab sõnad keele peale, sinu silm kisub haawa lahti!


Eewa

Siis kõnele!


Leo

Sind, Eewa — sind ma wihkasin kõik need aastad!


Eewa
(rahulikult naeratades)

Ja ihusid kättemaksmise-mõõka.


Leo

Ma wihkasin sind ja — põue hämaras sügawuses — iseennast.


Eewa
(nagu ülemal)

Mõlemaid?


Leo

Mu meelest oli, kui oleksime koos riiwatuma rumaluse ära teinud, mida sina keelata oleksid wõinud.