Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/101

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
101


Kull

Säärasel wähempakkumise teel on ta minuga kord ennegi äri teinud.


Eewa
(rõõmsalt)

Seekord eksib ta oma kalküliga — minu õnneks!


Kull

Kudas nii?


Eewa

Teie ehk mäletate weel, et ka mina Teie magusale lapsele „silmi tegin“. Ma oleksin ta ammugi kaisus koju toonud, kui mu kukkur sõna oleks kuulanud. Nüüd aga (läheb kirjutuslaua juurde, mille sahtlitest ta ühe awab) — nüüd olen ma ostuwõimuline ja trumpan oma wõistleja üle. (Tuleb rahaga ja paneb Kulli ette laua peale) Millal ma järele wõin tulla?


Kull
(silmitseb natuke aega tõsiselt raha. tõuseb järsku üles ja astub pahempoolse akna ette, millest ta wälja wahib. Pöörab siis ümber, läheneb ruttu Eewale ja suudleb teda äkitselt)

Kolmas etteaste.

Endised. Leo Saalep, laias mustas mantlis, laiaäärelise kunstniku-kübaraga, ilmub suudlemise-silmapilgul werandale, peatab äkki, nihkub pisut tagasi ja jääb nõuta kohmetuses uksest sisse wahtima, ilma et Kull ja Eewa teda esiotsa tähele paneksiwad.