hädadelt ja vaevadelt pöörab ristikandja silmad tuleviku kangastustele, ennast suggereerides: Sealt tuleb abi! Vägimees ilmub meid korra aitama. Lootuse fata morgana andis saarlastele sajandeid jõudu rasket iket kanda, pärisorjusest viimaks vabadusele, võõra võimu alt iseseisvusele välja jõuda. Näib nagu sirutaksid Tõll ja Kalevipoeg hauast rahvale käe välja abiandmiseks enne veel, kui nende avaldatud tingimused täielikult täidetud.
Ülepea näeme: rahvaluules sulavad minevik ja olevik ühte, niisama kadunud ja oodatav paradiis. Eesti rahvaluule tunneb hingedeaegset hingede kodukäimist, seega mitte ainult vägimeeste ja hiidude tagasitulekut. Rügeni sakslased väidavad, et hiiud iga 100 aasta pärast hauast välja tulevad maailma edasikujunemist vaatama (Rügensche Sagen, 108). Niisugustel muistenditel on enam-vähem suhteid Kristuse õpetusega.
Hämaraks jääb asjaolu, kuidas rahvas Tõllu esimest kui ka järgmist tulevat ülestõusu ette kujutab. Nagu teada, oli Tõll haudapanekul ilma peata; kaasas kantud pea pandi kehale otsa kas kaela kohale või aga keha kõrvale; kuhu just, selle kohta pole ma rahvasuust seletusi leidnud. Rahva arvamise järele ei allu Tõllu keha mingisugusele mädanemisprotsessile, nagu muude inimeste omad, vaid uinub ainult pikka und, just kui mitmed võõramaa kangelased.
Rahvasuu ei seleta, missugusel kujul Tõll vallatute poiste äratuse puhul hauast üles tõusis: kas oli hauas talle pea keha külge kinni kasvanud, millist võimalust vaevalt võib oletada, või aga tõusis peata keha hauast istukile või püsti. Niisugusel puhul tekib küsimus: kuidas võis siis peata Tõll näha, kas sõda kuskil Saaremaal olemas või ei? Selles suhtes jääme käsitsi kobama.
Just niisama on lugu Tõllu appitulekuga tulevikus, eeldatud, et ta tagasituleku tingimused täidetud. Kas arvab rahvas teda, pea kaelaga kinni kasvanud, hauast välja tulevat või aga ilma peata? Nagu teises kohas tähendatud, tuntakse võõral maal mõnda muistendit, mille tegelased peata uidavad maailmas. Kas peab ja suudab peata Tõll rahva vaenlasi võita ja rahvast päästa? Need on küsimused, mille kohta rahvasuu meile vastuse võlgu jätab.
Tagasivaade.
Saarlased on Tõllu enestele esitanud nagu eeskujuks, teda vaba hoides neist süüdest, mis Kalevipoja isikult selle aupaistust röövivad. Tõll esineb tubli isikuna, kes
95
