Tõllu ja Wilhelm Telli vahel sarnasust, otsib seda aga ka ungari vägimehest Toldi Miklosest (393, 5).
Ka Russwurmi teos „Sagen aus Hapsal, der Wieck, Oesel und Runo“, 1861, teeb lk. 11—16 Tõlluga tegemist. Russwurm on siia kõik kirjandusest sinnamaani Tõllu kohta leiduvad ained kokku võtnud ja, nagu näha, pisut ka rahvasuust saadud materjali juurde lisanud. Russwurm ei katsu sellele tihti üksteisele vastukäivale materjalile mingisugust seletust hankida, vaid avaldab selle nii, kuidas see talle ette juhtunud. Russwurm toob teateid isegi Pilli kohta, ilma seletamata, et see Pill Tõllu tähendab (Sagen, lk. 16).
Wiedemann pühendab oma teoses „Aus dem inneren und äusseren Leben der Esten“ 1876 peaaegu lehekülje Tõllule (lk. 442—443). Ta arvab, et Tõll on ehk skandinaavlastelt laenatud Kalevipoja sarnane Saaremaa rahva kangelane. Edasi nimetab ta sõjakäiku ratastega, Tõllu pea otsast raiumist, sõjast lahkumist ja pea mõõga otsas kandmist. Viimaks nimetatakse Tõllu ülesäratamist, talle olemata sõda ettevaletamisel, karistuseks rahva kaela saadetud sajatust ja uuesti väljatulemise raskeid tingimusi.
Ajakirjas „Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands“ I, 1, lk. 111—112, 1868, annab H. Neus lühikese ülevaate Tõllu kohta, teda Tõlluseks nimetades.
Tõllustes asuval Tõllusel on kaks venda; neist Leiger Hiius. Tõllus tahab Käina kiriku puruks visata. Kivi satub merre, kannab Tõlluse kivi nime. Sõja ajal läheb Tõllus rattaga vaenlaste vastu võitlema; ratas jookseb käest pääsedes 9 versta edasi. Hiius on Leigril Leigri nimeline koht. Venna juurde merest läbi minekuks võtab Tõllus viiesüllase kepi kätte; taskusse pistab poole vaati õlut. Kapsaid käib Hiiust toomas. Surres sõnab, ta maetagu rohuaeda ja äratatagu sõja puhul.
Sellele H. Neusi artiklile toetub „Eesti rahva vanades pärlites“ 1870 G. Väänja poolt avaldatud kirjutis „Tõllus ja Leiger“ (lk. 22—24) täiesti. Kõige vähematki uut teadet ei tooda siin esile, vaid ainult seda, mis H. Neus saksa keeles lasknud trükkida. G. Väänjas on peale selle need Neusi teated veel vemmalvärssidesse pununud, viimaseid kahele leheküljele mahutades. Vemmalvärssides ütleb G. Väänjas, et Tõllus elanud jõukasti, teinud tööd ja põlanud laiskust. Tõllus möllanud vahel hullusti, aga olnud rahva vastu lahke. Veel tähendab Väänjas vemmalvärssides, et Tõllusel Hiius käimise puhul
7
