enam, et Tõll pärast matust enam ei ole ilma peata uitnud. Eesti muinasjuttude peata mehikeste ilmumisest tavalisesti ei teata, et see ilmumine nende nägijatele surma ette kuulutaks. Küll aga usutakse Eestis peata inimeste nägemise ja surma ettekuulutuse võimalust vana aasta õhtuti kella 12 ajal. Kui sel tunnil ümber maja käiakse ja pärast käimist aknast sisse vaadatakse, nähakse rahva arvamise järele uuel aastal surev isik ilma peata.
Miks esineb rahvaluules nii sagedasti peata isikuid? Wuttke seletab: Et seda juba vanast jumalateilmast väljapaistvate kogude juures esineb, niisama müütiliste loomade juures, on seletus, et need on hinged, kes teeninud, et nende pead otsast raiutaks, väärseletus (Der deutsche Volksaberglaube, 771). Zingerle vastab sellele küsimusele: Biberviiri ümbruses Šveitsis valitseb rahva seas arvamine, et pea on hinge ja elu asukoht. Pea puudumine märgib neid surnuteks, nad esinevad ilma peata, sest et hing ja elu, mille asupaik peas, neist lahkunud. (Zeitschrift für Mythologie und Sittenkunde IV, lk. 150.) Maetakse pea pärast surma maha, on see niisama hea kui oleks kogu keha puhkepaiga saanud, kui see ka kogu kehal puuduks. Šveitsis langenud korra keegi mäe otsast alla kuristikku. Suure vaevaga pääsnud otsija alla kuristikku surnukeha juurde, kust aga kuidagi viisi polnud võimalik surnut ära tuua. Sel puhul raiutud surnu pea otsast ja viidud surnuaeda, arvates, et kui pea kristlikult maetud, surnu rahu leiab. (Wolf, Zeitschrift für die deutsehe Mythologie IV, lk. 150.) Norralane Holmboe arvab, et peata isikute jaoks tuleb seletust otsida erilisest matusekombest, nimelt et mõned osad, nagu pea, käed j. n. e. kehast lahutati ja ära põletati, kuna muu osa maha maeti. (Videnskabeliga Selskabs Förhandlingar p. 316 j. e.) Viimase väitega ei või ma ühineda. Jääb küsitavaks, kas tõesti ja miks nimelt osa liikmeid keha küljest raiuti ja põletati, teine osa aga maha maeti. Igatahes tuleb veel oodata, kuni parem seletus leitud kui kaks eelmist peata isikute kohta.
Tõllu ajal ei võinud sarnased põhjused igatahes küsimusse tulla. Tõllu keha ja pea maetakse mõlemad üheskoos samasse hauda. Tõll ihkab vististi viimset und kodukohas puhata. Sinna ratsutab ta, kuid langeb enne eesmärgile jõudmist maha. Keegi ei hoolitse selle eest, et Tõll oleks viidud suremiskohast koju matmiseks, vaid ta maetakse sinna, kuhu ta surnud.
Vististi on Merkuuriuse muistend Tõllu muistendi
85
