Petseri kloostri tugevate müüride ja tornidega, oma asukohta kindlaks linnuseks moondades, seda enam, et Petseri juba mitmel puhul sõjahädaohtu tunda saanud. Korneeliuse vaenlased kaebasid tsaar Joann Hirmsale, nagu kavatseks Korneelius Petseri iseseisvust saavutada ja õieks selleks tugeva linnuse ehitanud. Pihkvasse jõudnud, tahtis tsaar Joann 1570 oma silmaga Petserit näha. Linnuseks moondatud kloostrit silmates lõi ta äkkviha lõkkele; ta tõmbas mõõga tupest ja raius kloostri väravasse teda teretama tulnud Korneeliuse pea ühe hoobiga otsast; niisama tappis ta kloostriülemat kaitsva munga. Ühe teate järele viidi kloostriülema surnukeha kloostriväravast kohe kirikusse. Teisendi järele, mis Tõllu surma meelde tuletab, võttis Korneelius ise pea maast üles ja sammus, pea kaenlas, kirikusse, verist rada enesest järele jättes. (E. 57 345.) Seda teed kloostri aias kutsutakse meie päevini veriseks teeks. (Eesti Kirjandus 1926, lk. 41.) Petserlased on osanud ajaloolisel ajal juhtunud sündmusest Tõllu sarnase muistendi luuletada. Kas Tõll Korneeliuse muistendile mõju avaldanud, on iseküsimus; igatahes võidi rahvusvahelistest legendidestki Korneeliuse muistendi loomiseks aineid leida. Vahe muidu Tõllu ja Korneeliuse vahel on see, et esimene pead mõõga otsas, teine kaenlas kannab.
Muidu teatakse Eestis vähe peata inimestest kõnelda. Hiiumaal räägitakse, et vahel peata inimesed haudadest välja tulevad. Korra näinud keegi korraga kolm peata isikut. Vähem neist küsinud: „Isa, kuhu me läheme?“ Suurem vastu: „Sinna, kust me tulnud!“ Kõik sammuvad majasse, kus hiljuti kolm isikut surnud. (Russwurm, Eibofolke, 388.) Nende peade puudumise kohta ei anta mingisugust seletust.
Võrumaa Viira kääpast ilmub pööripäeva öösiti halli särgiga inimene ja küsib teel ettejuhtujatelt oma pead taga (H. 40. 32. 947.).
Sagedamini kõneldakse Eestis peata kääbustest. Võllamehikesi esineb niihästi kirikutornis kui ka metsas. (Kreutzwald, Eesti rahva ennemuistsed jutud, lk. 117—124.) Nende kääbuste peakaotamise kohta puuduvad teated. Tont esineb mõne korra peata looma kujul. Pühalepas teatakse, külmking olevat inimese sarnane, kuid must, ilma peata, hobuse jalgadega (Eks. XXI, lk. 22).
Petseri kloostriülema Korneeliuse legend avaldab sugulust Smolenski sarnase muistendiga. Smolenskist on sinodi kirjus juba 1665 järgmine juhtumus üles kirju-
80
