Võõradki rahvad peavad tihti tunnistama, et hulk nende motiive ei ole nende loodud, vaid et need rahvusvaheliste hulka kuuluvad. Vaatamata hulga rahvusvaheliste motiivide peale peame ometi tunnistama, et Tõllu muistendid eesti omadeks jäävad. Eesti vaim on nende kallal tööd teinud ja neid säärasteks moodustanud, nagu nad nüüd meile esinevad.
Vist Telli paremaks samastamiseks Tõlluga väidab Rochholz, et mõlemate mälestuseks kabeleid on ehitatud, niisama ka, et Leigrile kabel pühendatud (Tell und Gessler, lk. 88). Seda teame küll, et Wilhelm Telli mälestuseks kabeleid on ehitatud, aga täiesti üllatab meid väide, et Tõllulegi olla kabel ehitatud. Küll on Tõll rahvajutu järele ise kirikuid ja kabeleid ehitanud, aga et tema mälestuseks mingi kabel oleks ehitatud, seda ei ole keegi kuulnud ega säherdust kabelit näinud. Tõllule ehitatud kabel langeb seega täiesti saksa õpetlase fantaasia arvele.
Tõll Kalevipojana ja Leiger Neidrina.
Ei või nimetamata jätta, et Tõllu koguni täiesti tahetud Kalevipojaks teha ja Saaremaad ta koduks muuta, kuna muidu Saares Kalev ikka Tõllule aset annab. 1856 avaldas Õpetatud Eesti Seltsis keegi A. Jakobson sellekohaseid teateid. Ta väite järele asunud Kalev oma naisega ja poja Kalevipojaga Saaremaal Kaarma kihelkonnas, kust ta mitmesse külge teekondi ette võtnud.
Iseäranis käinud ta Hiius Neidrit sagedasti vaatamas, sest et see, nagu hiidlased väitsid, Kalevist kehajõu poolest üle käinud ja sellepärast ei ole ette tulnud, et Neidrit oleks Kalevi juures Saaremaal nähtud.
Esimest tutvust Neidriga tahtnud Kalev poja kaudu sobitada teda Hiiumaale saates. Kalevipoeg, alles poisijõmpsikas, ei leidnud Neidri poolt lahket vastuvõtmist. Ju ta teda ikka väntsutas, sest et poisil hiljemini, kui isa teda jälle sinna saatis, julgus puudus Neidri juurde minna.
Selle peale läks vana Kalev ise teele ja pani suure jõu märgiks kaks viinavaati kummassegi püksitasku. Hiiumaale jõudes võeti jõukatsed ette. Kalev sai kohe vastase rammust aru, leidis sellega aga veel rohkem põhjust Neidri juures uuesti külas käia.
Ühel päeval jälle Neidri juurde minnes kutsus ta poja enesega kaasa. Et see Neidri halva ümberkäimise pärast ei tahtnud kaasa minna, pistis isa ta püksitasku ja läks
72
