kuuldes käsib Gessler vahtisid Telli uuesti areteerida ja lootsikusse tirida, et teda üle järve vangikotta viia. Gessler sõidab ise kaasa. Kesk järve tõuseb äkisti torm; mehed ei oska lootsikuga hästi ümber käia; seotud Tell päästetakse vabaks lootsikut juhtima. Tell juhib lootsiku lainetest läbi järve kalda äärde, kus ta vibu kätte tõmmates kaljule kargab, lootsiku aga lainetesse tagasi tõukab. Senikui Gessler lootsikust välja pääseb, on Tell ammu kadunud. Kitsast teed mööda kodu poole minekul tabab äkisti Gesslerit varjule varitsema jäänud Telli nool, tuues silmapilkse surma. Ühest rõhujast olid šveitslased pääsenud.
Telli tegu kujunes nagu võõra ikke kaelast viskamise märgutuleks. Uri, Schwyzi ja Unterwaldeni mehed tulid Rütlile kokku, kus nad kõigi kolme maakonna jaoks vandelepingu tegid. Kolme juhiga: Walter Fürstiga, kelle asemele vahel Wilhelm Tell astub, Werner Stauffacheri ja Arnold Melchthaliga ilmus veel 33 meest. Neid juhtegi kutsub rahvasuu tihti kolmeks Telliks (Rochholz, Tell u. Gessler, lk. 128). Schilleri Wilhelm Tell on kõigi nende nimed jäädvustanud. Igatahes pandi Rütlil algus Šveitsi vabanemiseks võõraste ikke alt.
Telli mälestuseks ehitati kabel kaljule, kust ta lootsikust randa kargas, teine kitsale teele, kolmas Telli kodukohta.
Kuigi uuemal ajal Tell üldiselt muistendiks on tunnistatud, püstitasid šveitslased Altorfis Tellile 1895. a. ometi veel mälestussamba.
Telli muistendid muil rahvastel.
Alguses näib arusaamatu, kuidas Pabst (Inland 1858, nr. 33), Sumtsov (Этнографическое обозрѣніе V, 2, lk. 134), Rochholz (Tell, lk. 83—94), võisid Tõllu Telliks teha. Ühised jooned puuduvad täiesti ühe kui teise tegevuses. Wilhelm Tell on kuulsaks saanud oma osava ambumise pärast. Tõllu loost ei taba me mingisugust ambumist; meile ei nimetata vibu tarvitamist. Tõll ei ammu siis kuidagi märki. Ometi võime ütelda, et ta märki viskab, kuigi visatav kivi iga kord märki ei satu, nagu ta Käina kiriku pihta heidetud kivi (mu Eesti muistsed vägimehed, lk. 144). Niisama juhtub lastele visatud kividega ja puuga ning veel muidu (sealsamas, lk. 98). Sellevastu tabab kotkaks moondatud kurja vaimu pihta visatud kivi Abruka kohal hästi märki (sealsamas lk. 104), niisama visatud kivi Kihelkonna torni (seals. lk. 123). Tõllu ja poja peaosavus esineb aga vasaraviskamises. Ühe kiriku
68
