tahavad üheskoos oma asju ajada, aga niisama üheskoos ka joomapidusid pidada. Püha Jüri gildis käiakse igal teisipäeval surnuid mälestamas; sel puhul juuakse 9 mälestusjooki, juuakse Issanda, Maarja, püha Jüri, püha risti, püha Eeriku, püha Olafi jne. mälestuseks (M. J. Eisen, Karskuseliikumise ajalugu, lk. 29).
Ametliku pühakute auks joomise järele algas joomine üksteise terviseks. Nii joodi õlut sarvedest, toopidest, pudelitest, kruusidest ja kannudest, nagu neid viimaseid Tõllugi muistendis mainitakse, joodi õhtust kuni hommikuni (Hyltén-Cavallius, Värend och Virdarne I, lk. 125).
Siin ei ole koht gildide täielikku arenemist harutada. Igatahes selgub eelmisest Skandinaavia pidude kirjeldusest nende sugulus Saaremaa killapidudega. Nagu Tõllu muistendist näha, käivad Saaremaa rahva esindajad tähtsail juhtumusil killamajas ehk killaperes nõu pidamas, kuhu Tõll neile vaenlaste-hädaohu asjus sõnumit saadab (S. Tõll, lk. 9) Tõllu muistendist kuuleme, et Saaremaal, samuti kui Rootsis, juba killapidu-talu olnud, s. t. talu, kuhu killapidamiseks ikka kokku tuldi, mitte juhtumisi killapidamiseks määratud talu (S. Tõll, lk. 22). Näib, nagu kuuluks ka Matu-Hansu talu sääraste alaliste killapidamis-kohtade hulka, kuigi seda sinnakuulumist selgesti ei ole väljendatud (seals. lk. 31). P. Süda väidab, et Saaremaal sagedasti killapidusid peetud. Ikka ei nimetata, aga Matu-Hansu killapidust kõneldes rõhutab ta ometi killapidul rohket õllejoomist, teatades, et iga taluperemees killakannutäie õlut killamajasse tõi ja see kannutäis seal üheskoos ära joodi (sealsamas lk. 31). Iga isiku jaoks kann õlut — mõni lähedal-asuja tõi ehk rohkemgi — see andis pidule kõigiti pikema kestuse. Kui aga Süda väidab, et killapidu kutsutud „killajoogiks“, siis on see silmanähtavalt kirjutusviga (seals.); mitte pidu ei võinud seda nime kanda, vaid piduõlu, mida pidukannudest joodi.
Igatahes viitavad kõik andmed sinnapoole, et Saaremaa killapidu on täiesti Skandinaavia oma sarnane. Endistest killapidu ohvrikommetest, nimelt ohvrituledest, mida väljas kalmudel põletati, ei ole Saaremaal jälgi säilinud; nagu killad Skandinaavias aja jooksul taeva alt katuse alla on siirdunud, nii vist ka Saaremaal. Igatahes omandasid Saaremaa killad enestele osalt nõupidamise, vist ka kohtupidamise, aga niisama joogipidu, lõbupidu, tantsupidu iseloomu, kuhu pidupidajad eriti mingisuguse püha ajal kokku tulid. Kohtupidamise kohta killapaikades puuduvad teated. Ülepea tuntakse Eestis ainult mõni harv niisugune paik,
59
