küla Kriimi laiul kaks saunasuurust kivi silma. Kurit võtab kivid märsiga selga. Lümadasse jõudes kuuleb ta, et kukk nagu laulaks: „Võtke kivikandja kinni!“ Hirmu pärast ei hoia ta märssi küllalt hästi kinni, — vähem kivi langeb välja. Kurit tahab kivi uuesti märssi panna, aga jälle laulab kukk. Kivi jääb kiviks, kurit lippab edasi, et vähemalt üht ust sulgeda. Kolmat korda kuuleb kurit kuke laulust: „Võtke kivikandja kinni!“ Kurit laseb teisegi kivi maha langeda ja tormab kus seda ja teist (Oesel II, lk. 159). Teisendi järele katsub vanapagan ise Kihelkonna kirikut hävitada (Eks XXXIX, lk. 189).
Kuigi Kurit kihelkonna kirikut ei saanud purustada, püüab ta teisal pühakoja ehitamist vähemalt nurja ajada, Kassikul ja Lümadal öösiti päevast ehitust lõhkudes (P. Süda, S. Tõll, lk. 51 jj). Kuna muidu sagedasti vanapaganat öösiseks kirikulammutajaks peetakse, astub siin poeg ta asemele.
Suurel maal veab vanapagan mõnikord kive isegi pükstega, s. o. ta seob püksisääre otsad kinni ja täidab siis püksid kividega. Aga niihästi suure maa vanapaganale kui ka Saaremaa kuritile juhtub säärasel puhul äpardus: kukk oma lauluga ehmatab üht kui teist põgenema. Igatahes laseb kurit kukelaulu kuuldes kivikoorma maha sadada ja põgeneb. Ühtlasi kaob kurit sellega meie vaatepiirilt.
Seletamata jätavad saarlased asjaolu, miks kurit Tõllule kätte maksta soovides just Kihelkonna, sugugi mitte Tõllu ehitatud kiriku ukse tahab sulgeda. Oli ju ometi Tõllu poeg Kihelkonna kiriku ehitanud. Vist indentifitseerib kurit noort Tõllu vana Tõlluga.
Saarlased tunnevad Tõllu muistendis kahte vanapagana poissi. Missuguses mõttes need on vanapagana poisid olnud, jätab rahvasuu seletamata. Ma ei tea, kas neid vanapagana teenistusse andunud inimesteks või väikesteks kurjeks vaimeks pidada. Põrgu perenaine Pabiloona vajab enesele teenijat; vanapagana poiss peab selleks Saaremaa kõige ilusama neiu hankima. Seesugune leidub Püha kihelkonnas „Rootsinina“ talus. Vanapagana poiss moondab enese hobuseks, läheb öösi magava neiu juurde ja võlub ta enesega kaasa ratsutama. Teel ärkab neiu ja hüüab appi. Tõll kuuleb appihüüdu, sasib pihlakase vitsa peosse ja annab hobuseks moondunud vanapagana-poisile kaela pihta. Löögi järel kukub hobuse pea otsast, hobune ise aga moondub kiviks, kuna neiu tervena ära pääseb. Seda hobusest tekkinud kivi Kellamäe
48
