et hädaoht ähvardab neid. Kes muu võib neid seesugusel puhul aidata kui nende vägimees, nende valitseja Tõll. Nad kutsuvad Tõllu appi vanapagana ettevõtet takistama. Tõll ei lase ennast kaua paluda. Tõll haarab peosse pihlakased vitsad — nõiavägi vaenulikkude vägede vastu (vrdl. mu Eesti mütoloogia IV, lk. 290) — ja tõttab parajasti magava vanapagana juurde. Ilma pikemata mõtlemiseta sähvab ta kolme pihlakase kepiga vanapaganale pihta (minu Eesti muistsed vägimehed, lk. 115); Süda nimetab lihtsalt kolme keppi (S. Tõll, lk. 23). Liivlased teavad, et Tõll kolme pihlakase vitsaga Tõllu kallale tungib (O. Loorits, L. F., 198).
Tõllult pihlakase kepiga pihta saanud, kargab vanapagan niisuguse tuhinaga siia-sinna, et kus jalg iganes maad vajutab, vett maa seest välja purskub. Sedaviisi tekib Kihelkonna Pidula mõisa ligidale allikaid (minu Eesti muistsed vägimehed, lk. 115). R. Willmanni teatel pigistab Tõll maa seest allikaid välja; kuidas, jätab ta nimetamata (Rahva Lõbuleht 1901, lk. 194). Tõllule oleks allikate tekitamine palju kohasem kui vanapaganale. Kahjuks ei ole ma Tõllu selle tegevuse kohta mingit teisendit leidnud; sellepärast jääb allikate tekitamine Tõllu poolt küsitavaks. Suurel maal ei tunta vanapagana poolt allikate tekitamist: selle ülesande täidab siin Kalevipoeg, kes uinaku ajal higistab; higitilkadest tekivad allikad (Kalevipoeg VIII, lk. 742—777). Kalevipoja hobuse jälgedest tekib sügavaid veelompe (E. 6788). Legendi järele tekivad allikad sellest, et Jeesus sõrmega maa sisse torganud (mu Eesti mütoloogia IV, lk. 88). Mitmed rahvad lasevad kellegi isiku jälgedest lillesid tekkida (Am Urquell, Neue Folge II, lk. 86; 220).
Vanapagan, kellel uinaku ajal oda pea all, tallab Tõllu löögi valu tundes ja nagu tuul püsti karates oda meelde tuletamata ja tähele panemata selle puruks. Põgenedes kaebab ta ise: „Oda läks! Oda läks!“ (minu Eesti muistsed vägimehed, lk. 115). Mere äärde jõudnud, märkab vanapagan, et Tõll on kannul. Hädas kahmab vanapagan peoga liiva, et enesele merre teed ehk silda teha. Nii tekib Harri laid (sealsamas, lk. 115).
Niisuguseid sillaehitusi tuntakse Eestis hulgakaupa; aga alati äpardub töö, ehitus jääb pooleli. Korra tahab vanapagan ehitada Sõrvest läbi Kura kurgu silda (minu Eesti muistsed vägimehed, lk. 105), korra Kiidepääst Matsalusse (seals. lk. 102), korra Virtsust Kuivastesse (nagu eelmine), korra läbi Võrtsjärve ja Peipsi (seals. lk. 103), korra Lehmja
45
