Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/40

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

kui tema ehitatud kirik (S. Tõll, lk. 48). Dr. O. Kallas kuulis 1894 Emastest asja kohta järgmise teate: Tõll viskas Saaremaalt kiviga Käina kiriku peale sellepärast, et ta Leigriga riidu oli läinud; üks kivi kukkus merre Orjaku mõisa juurde, 4 versta kirikust Saaremaa poole, teine lendas poolteist versta kirikust kaugemale Ristivälja ja Moka küla vahele (E. 59 458). Emaste teadete järele on Tõll seega kaks korda visanud Käina kirikut, kuna Saaremaal tavalisesti ühekordset viskamist tuntakse. — Muidu tuntakse Tõllu kive veel Võdruka küla ümbruses (mu Eesti muistsed vägimehed, lk. 100), Pöide Kõigustes (E. I, lk. 31) ja Pöide Kärkvere külas „Juhani“ talu põllul; viimane 3,5 meetrit kõrge ja 10 meetrit pikk. Teated puuduvad, missugusel põhjusel neid kive Tõllu kivideks hüütakse.

Noor Tõll kardab, et isa Kaarmagi kiriku purustab, kuid kartus on ilma-aegne. Hiid Olev kavatseb Riia Peetri kiriku kiviga puruks visata, aga kivi langeb Tori jõkke maha; niisama tahab Kalev Olevi ehitatud kirikuga teha (J. Jung, Muinasajateadus II, lk. 68).

Soomes tuntakse palju muistendeid hiidude püüdest kirikuid purustada. Killi kavatseb oma ehitatud Raisio kiriku kiviga puruks visata, kuid kivi langeb Turu ja Naantali vahele lahte, kus teda praegu „kukkarokivi“ nime all näidatakse (Wallin, Suomen kansan esihistoria, lk. 69). Turu kirikule tahab teine hiid samasuguse saatuse valmistada, aga seegi kivi ei satu märki. Niisama sünnib Pohjas ja Lappväärtis (Landtman, F. sv. folkdiktning, lk. 545).

Saksa muistendites puutume niisama kokku hiidude püüuga kirikuid purustada. Meklenburgis viskab hiid Kupentini kirikutorni kiviga tõesti puruks (Bartsch, Sagen aus Meklenburg, lk. 33). Tavalisesti ei satu hiidude visatud kivi märki, nagu Tõllu Käina kiriku pihta visatud kivi, näiteks Kladrumis, Walkendorfis, Flootovis jne. (Bartsch, sealsamas, 39, 46, 49). Sama motiiv kordub Taanis. Morsi hiid kavatseb Lerni hiiu ehitatud kiriku kiviga puruks visata (E. T. Kristensen, Danske sagn III, lk. 123), niisama Kneberhedes, Årestrupis, Steppinges (sealsamas lk. 125, 127 128) ja veel mujal (vrdl. sealsamas lk. 182—162). Eestlased on motiivi igatahes germaanlastelt omandanud.



Kas pagan või kristlane?

Tõll on nagu teesammas, nagu teejuht risttee ääres, nagu Jaanus: vaatab ette ja taha, ühe poolega viitab ta paganusse, teisega kristlusse. Aja jooksul hävib paganusse


38