pool inimesi kirikusse müüritakse, ei astu see motiiv Saaremaal sugugi esiplaanile.
Tõllu poeg ei taha isast kirikuehitamise poolest maha jääda. Kuid Tõllul ega pojal ei edene alguses kirikuehitamine, vähemalt 2—3 kohas. Karjas lagunevad Tõllul öösi päeval ehitatud müürid, niisama Kassikul ja pojal Lümadal. Viimasel kahel kohal katkestatakse ehitus, kuna härjad Karja kiriku jaoks uue aseme kätte juhatavad. (Süda, S. Tõll, lk. 50).
Öösist müüride lagunemist tuntakse suurest osast Eesti kirikutest. Niisugune äpardus juhtub näiteks Karuse, Hanila, Vormsi, Noarootsi, Lääne-Nigula, Martna, Vigala, Rapla, Jüri, Kuusalu, Simuna, Maarja-Magdaleena, Võnnu, Põlva, Rõuge, Roosa, Tarvastu, Kolga-Jaani, Pilistvere, Karksi, Aliste, Jäärja, Pärnu-Jaagupi ja veel mitmele muule kirikule (Eesti Kirjandus 1915, lk. 43 jj.). Lagunemisest leidub liivlastelgi üks jutt (O. Loorits, Livische Märchen- und Sagenvarianten, lk. 75).
Sama motiivi on lätlased oma kirikutega köitnud. Sissegali kiriku päevane ehitus laguneb öösiti; viimaks vajuvad müürid hoopis maa alla (Lerch-Puschkaitis, Latveeshu tautas teikas un pasakas VI, lk. 199). Smiltenis leitakse hommikul eelmise päeva töö lagunenud olevat (F. Bienemann, Baltisches Sagenbuch, nr. 139 ja 140), Ekaus leitakse alusmüüri kivid hommikul teisalt (Lerch-Puschkaitis I, lk. 184). Veel mõnest muust kirikust kõnelevad lätlased samasugust lugu.
Öösise lagunemise motiiv on laialt Soomeski tuntud. Prof. A. M. Tallgren loendab Soomes 20 kohta, kus päevane ehitus öösi ära lõhutud (Kotiseutu 1914, nr. 5). Kõige vanem seesuguse lagunemise üleskirjutis põlvneb 1780. aasta paigu Mynämäe kiriku kohta õpetaja Lizeliuse sulest, kes müüride lõhkumises kurje vaime süüdlasiks ei pea, vaid inimesi. Rootsikeelsed kõnelevad öösisest lagunemisest peale muude näiteks Pärnaja kirikust (Landtman, Findlands sv. folkdiktning VII, lk. 562).
Öösisest müüride lagunemisest teavad rootslased, norralased ja taanlased mõndagi rääkida. Näiteks Hyllingi ja Krogstrupi päeval ehitatud müürid lagunevad öösi (Kamp, Danske folkeminder, lk. 341), Borbjaergi müürid niisama (sealsamas, lk. 17), Gudumi omad (sealsamas, lk. 267), Sottrupis sama äpardus (Ohrt, Sönderjydske folkesagn, lk. 55), Hillerslevis ka (Evald Tang Kristensens Ärebog, lk. 23). Isegi Paabeli torni ehitusel juhtunud sakslaste teate järele öösi sarnane müüride lagunemine (Strackerjan,
35
