Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/27

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

sõnadega tahab rahvas seda väljendada, et Tõllu tuleb hiiuks arvata. Hiiu nimi on rahvasuust ikka enam hävinud; peaasjalikult tuletab hiidusid meelde veel Hiiumaa, kus muiste kolesuured mehed — hiiud asunud, just kui sakslased väidavad Rüügeni saare hiidude muistseks asumaaks. Saaremaal ja suurel maal on rahvasuu hiiud sagedasti vanapaganateks moondanud.

Kui ka saarlased oma kangelast praegusel ajal tavalisesti hiiuks ei hüüa, rõhutab rahvas ikka, et meil Tõllu isikus nii-ütelda üliinimesega tegemist, kelle kõrval on muud inimesed nagu Gulliveri kõrval liliputlased. Mõne arvamise järele peab Tõll 5 sülla pikkune olema. Näidatakse ta 5 sülla pikkust haudagi. Peale selle kõneldakse ta 5 sülla pikkusest palk-kepist (Oesel II, lk. 150), korra aga ka 7-süllalisest. Kuna kepp tavalisesti kandjast lühem, tuleb oletada, et Tõll tõepoolest enam kui 5—7 sülda pikk on olnud. Sellepärast pole ime, kui 9 jala sügavune Soela väin Tõllule natuke üle kingapaela, teisendi järele üle saapasääre ulatunud ja Tõll Saaremaalt hõlpsasti läbi 75 versta laiuse, kuni 22 jala sügavuse lahe käinud Ruhnust kapsaid toomas. Muhumaalt suurele maale pääsmiseks läbi 16 jala sügavuse väina ei vajanud ta samuti laeva ega paati. Kõigile ümberkaudsetele saartelegi jalutas Tõll merest läbi, niisama kui Kalevipoeg, kellele Soome lahtki takistusi ei teinud. Karja kiriku 18 jala kõrgustest sammastest kõneldakse teisal, et need teinud Tõll just enese pikkused (Oesel II, lk. 158). Seega väheneks ta pikkus, võrreldes eelmiste teadetega, umbes poole võrra.

Koljat on Tõllu kõrval poisike (Süda, S. Tõll, lk. 7). Põlvili olles vaatab Tõll üle männiku või suure metsa (Oesel II, lk. 151).

Ülepea vaheldub rahva arvamises Tõllu pikkus 18 ja 35 jala vahel. Olgu 18 jalgagi, pikk hiid on Tõll ikka küllalt.

Lõpuks olgu veel tähendatud, et ühe teisendi järele Tõll oma suurusega kõik maailma hiiud ära võidab. Ta suurust ei mõõdeta enam jalgadega ega süldadega, vaid verstadega. Väidetakse nimelt, et kui Tõll Tõllustes istunud, ta jalad enam kui penikoorma kaugusele Kõlljalani ulatunud (Russwurm, Sagen aus Hapsal, lk. 12). Viimane väide Tõllu suuruse kohta seisab muidugi ühenduses Kõlljala nimega. Et seda viimast nime kuidagi seletada, on Tõllu Kõlljalani küündivate jalgadega toime saadud. Üldiselt aga Tõllu mitmeverstalist pikkust ei väideta. Igatahes, kui Tõll nii mitme


25