tahes sedasama, mis Tölson, seega Tõllu poeg. Saksa „Sohni“ muudavad skandinaavlased tihti „sen’iks“; nii Nielsen, Clausen, Johansen, Hansen jne. Sedaviisi võis Tölsenistki = Tõllu pojast Tölsen tekkida. Igatahes tähistab perekonnanimi Tölsen sinnapoole, et sugukond on Tõllult nime pärinud, õigemini Tõllu pojalt; seega peaks Tõll tõesti ajalooline isik olnud olema, nagu M. Körber teda ajalooliseks isikuks peab ja rahvasuu temast sedasama arvab, kuna uurimus niisugusele oletusele ometi kindlat alust ei leia.
Kaugemalgi Lätimaal esineb Telli nimi. Nii nimetavad 1457. aastal Güterurkunden 383 Riia maakonnas Tellischer Bach = Telli oja; sessamas teoses Ubanurmes Tellemugur Berg 1357. Veel olgu nimetatud Toldemeghe — Rodenpoisi ja Segevoldi vahel (Güterurkunden 160). Nimi tuletab liivi keelest põlvnemist meelde, aga niisama Saaremaa Tõldemäge, kus vägimees mõne korra puhkas.
Mööda minnes olgu nimetatud et Rootsis, Elfsborgi läänis leidub Töllesjö = Töllejärve kihelkond.
Rochholz seletab, et Telli nime tundmine vanus kirjus VI sajandini tagasi ulatub. 576. a. nimetatakse Sanct Tellius’t, kes lõuna-iiri kohale Fech Tellele nime pärandanud. 758.—784. a. tuntakse Helveetsias Tells’i nimelist piiskoppi, 1147. a. Eberhardus de Telle’t. Hiljemalt ajalt loendab Rochholz hulga sellenimelisi isikuid (Tell und Gessler, lk. 270—274).
Kui eelmine väide õige, et Tellius on nimest Telle tekkinud, võiks niisama oletada, et Tellius on alguse saanud nimest Tellus = Tõllus = Tõll. Tõllus oleks seega Telli, Tõllu ladina keele mõjul sündinud sõnakuju.
Tõll ja tõld.
Rahvasuu laseb Tõllu vahel koguni tõllaga sõita, nimelt kuskilt Saaremaalt uue aasta hommikul Muhu kirikusse. Pimedas sõidab Tõll merel liiga kaugele nõrga jää peale. Jää murdub, tõld ja hobused vajuvad mere põhja. Tõll kargab enne tõlla põhjavajumist välja ja veab tõlla ühes hobustega enese taga loha edasi, kuni rattad põhja kinni hakkavad. Seal pääseb tõld hobuste küljest lahti ja jääb merre. Meres moondub tõld aegamööda kiviks. Kivi nimetatakse sellest ajast peale „Tõllu tõlla kiviks“. Sellest Tõllu tõlla kivist väidavad saarlased, et iga 25 aasta järele uue aasta öösi nägemata käed seda liigutavad (Hurt I, 5, lk. 599 jj.). See tõllakujuline
15
