3) Leigri küla — algupäraselt üks pere, hiljemini on teine pere asutatud sissetulija poolt — koosneb kahest perest (kolmas on metsavaht) ja asub just Hiiumaa keskpunktis. Algupärase perekonna liignimi on samuti Leiger. Missugune side vägimees Leigri ja praeguste Leigrite vahel, ei tea „Leigri Jüri“ (koha peremees, ümbruskonnas nii kutsutud) midagi, samuti teab ümbruskond sellest õige vähe. Leigri Jüri ise jutustab, et Leigri koha asutajaks olnud kaks Mõnnamaa külast (5—6 km kaugel) äraaetud karjast — vana poiss ja vana tüdruk, kes ise paari läinud ja sinna (Leigrile) elama jäänud, nähes, et kari seal hästi edenenud. (M. Meiusi Emastest — E. 61 153.)
Täiendused ja õiendused, lühendid, kirjandus.
Liivlastel esineb Tõll korra nime all Tõld (E. 59).
Alistes leidub kaks kõrvutiseisvat, kaugel mõisatest, suure soo ääres olevat rikast Tõlla talu (A. Kitzbergi teade).
Harri laid lk. 45, 46 asemel lugeda Hari laid.
Tõllustes paganuse ajal Tõllu linnus (Hupel, Top. N. III, lk. 388).
Tõlla kivi Karja Triigi piiril (EKms, V, 531).
Liivlasedki nimetavad Tõllu kuningaks (E. 61 378).
F. Bienemann, Baltisches Sagenbuch, lk. 35 asemel lugeda Livländisches S.
Tõllu asemel lk. 42, 12. rida alt lugeda vanapagan.
E. = Eisen, järgnev number tähendab rahvaluule-kogu lehekülge.
H = Hurt, järgnev number tähendab kausta, köidet ja lehekülge.
EKms = Eesti Kirjameeste Selts.
EVR = Eesti Vabariik (korjandus Rahvaluule-arhiivis).
Kirjandusest oleks täienduseks nimetada: Willi Andi, Kes on Kalevipoeg, Suur Tõll? Viljandis 1911, 70 lk.; M. Lipp, Gross-Tõll, Tartus 1887 = äratrükk lk. 8. nimetatud raamatust Sitzungsberichte.
Saatesõna.
Veendunud, et mul kõik Tõllu kohta käiv trükitud, trükkimata ja rahvasuus leiduv ainestik kasutatud, seda enam, et suvel 1926 neli saarlast-stipendiaati enam mingisuguseid tundmata teateid Saaremaalt ei toonud, saatsin „Tõllu ja ta sugu“ trükki. Kuid nüüd tabas mind pettumus. Pärast esimeste poognate trükkimist üllatati mind uute, tundmata teadetega Tõllu kohta. 1927. a. stipendiaadid T. Kaljo ja V. Noot leidsid andmeid Tõllust ja M. Meiusi ka Leigrist. Peale selle sain eriti rohkesti Kärlast K. Loikenilt teateid, mida nende ilustuste pärast tuleb ometi ettevaatusega kasutada. K. Loiken ise kirjutab 22. III. 1927: „Needki teated, mis praeguse aja rahva seas edasi liiguvad, on juba väga kahtlased, kas nad on veel ehtsad või on
158
