Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/16

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

men’it, Tile Lode Urk. V, 2151, Eesti vasalli Tile Sorsefer Urk. V, 2590 jne.

Lääne-Nigula Tagaperes esineb Reko Tiel (Brieflade I, 1504); vist seesama kannab 1561 nime Rako Tiell (Briefl. nr. 1). Mõlemad Tiellid on teadupärast needsamad, mis muidu Till, Tõll. Reko, Rako Tiell tähendab Räägo Tõllu. Nõvas nimetatakse 1568 Tõlsilla kõrtsi, kus elas Toel Laver (Eibofolke II, 393).

Kohanimedes vahelduvad Tõll, Tell, Till, Täll, kusjuures neil nimekujudel omastavaski lõputähed vahelduvad, seega Tilli, Tillu, Tille, Tälli ja Tõlli. Esineb isegi Tõlla, mis vististi ka Tõlluga ühenduses seisab. Olgu siin mõned sellekohased nimed nimetatud.

Tõllu nimelisi kohti leidub: Haudlas Tõllu, Raasikul Tõllu, Harglas Tõllu oja ja Tõllu mägi. Rohkem puutume -i lõppudega kokku: Tõlli on näiteks Kaarma Mullutsis, Loosil, Tahulas, Tähtveres, Aidus, Tõstamaal, Keilas Tõlli nõmm, Paadermas Tõlliküla, Kärlas Tõlli lepik.

Telli esineb Harju Nehatus ja Kihnus Telli Lija.

Tille mõisa ja Tille org said Eesti vabadussõja ajal tuttavaks.

Tilli tuntakse Saaremaal Uuevallas, Valljala Rääpsul, Vastseliina Loosil, Mahtras.

Tillu on Koerus, Laiusel, Järva-Jaani Kuusnal, Räpinas (Tillo-Kirota), Saksis (Tilluallika), Kärdlas.

Tälli nimeline koht leidub Ahjas, Tälliste Palamusel. Rochholz loeb siia ka Tälnäsi Noarootsis (Tell und Gessler, lk. 86).

Tillniiduga puutume kokku Kärus, Tillissaarega Kõos.

Ohukotsus Rapla kihelkonnas kutsutakse üht kohta Tõllukse kohaks.

Vanus kirjus esineb Tõllu nimi veel mõnel teisel kujul. Teyles’eks nimetab rootsiaegne Revision I, 43 üht kohta; nüüd kannab see Telliste nime Kihleveres Kadrina kihelkonnas. Niisama nimetab Revision I, 121 Tellista = praegune Orgita mõisa Märjamaa kihelkonnas. Tuttav on veel Telliste Laatre kihelkonnas. Need Telliste nimelised kohad tähistavad sinnapoole, et meil on tegemist Tellidega, kelle mitmuse omastavast kohanimi on alguse saanud.

Sõnakujust Tõllus on kohanimi Tõlluste tuletatud, kus saarlaste jutu järele nende vägimees asunud.

Schmidt katsub Tõllustet sellekohase sugunimega ühendusse seada (Inland 1858, nr. 9). Keskajal esineb Püha kihelkonnas suguvõsa Tölsen, kellele Tõlluste mõisagi kuulus, kuni see 1554 Dietrich Behrile anti (Buxhövden, Gütergeschichte Oesels, lk. 121). Tölsen tähendab iga-


14