sima“. Et ta loomu poolest hea südamega olnud, siis teinud ta rahvale ainult head, mitte iialgi paha. Kus aga iganes suurt jõudu tarvis olnud, seal olnud ta kohe abiks ja sellest teeninud ta omale ülalpidamist rohkem kui tarviski oli. Kümneaastaselt olnud ta juba ka vahva sõjamees ja materdanud vaenlasi, kus nendega kokku juhtunud, ja viieteistkümneaastaselt pannud juba vanapagan isegi tema eest punuma. Hiljemini andnud ta oma teenitud varast isalegi; käinud teda sagedasti Tõllistes vaatamas ja aidanud teda ka raskemate tööde juures. (K. Loiken Kärlast — E. 61 337/38.)
2) Tõll sündinud kuskil Sõrvemaa nurgas. Juba ta ema olnud kolesuur, harilikust korrast väljaspool inimene ja isa olnud nii— ütelda „metsast tulnd ja metsa läind“. Mõned arvanud, et ta mõne Kuramaalt sissetunginud „poolhiiglasega“ ühte saanud, sest et Sõrves ei olnud sel ajal ühtegi niisugust Kalevi taolist, kes sellele naishiiglasele oleks julgenud ligi minna. Poiss vitsutanud mehiselt värskeid räimi süüa ja kosunud selle tagajärjel emast veel hulga suuremaks. Merimehed armastanud teda väga, sest kui nad merel hädas olnud, läinud hiigelpoiss jalgsi merre ja toonud nad paadiga maale. Viimaks hakanud ta ka teistes Saaremaa nurkades käima ja teinud oma suure jõuga rahvale palju head, misläbi teda igal pool hea meelega vastu võetud ja talle rohkesti tasu antud. (K. Loiken Kärlast — E. 61 339.)
3) Tõll olla Hiiumaal sündinud ja sealt hiljemini Saaremaale üle rännanud. Isa olnud niiütelda poolhiiglast ja niisama ka ema. Nad olnud aga kehvad inimesed ja toitnud poega ainult viletsa leivaga ja hülgelihaga. See ei olla Tõllile meeldinud ja sellepärast tulnud ta parem Saaremaale, kus tal elu parem olnud. Hiljemini aga käinud ta sagedasti Hiiumaal oma vanemaid kui ka nooremat venda Leigrit vaatamas, viinud neile Saaremaalt kitseliha kingituseks ja toonud sealt iga kord kolmevakase kotitäie kapsaid kaasa. Saaremaal kosinud Tõll Heiehe Enno tütre Pireta omale abikaasaks, kellest talle ka poeg sündinud; et aga vanemad poja nime üle kokku ei leppinud, siis jäänud nimi hoopis panemata. Ka pojast kasvanud hiiglane, aga mitte nii vahva sõjamees, kui Tõll ise oli. (K. Loiken Kärlast — E. 61 339/40.)
Tõllu talu.
Randvere mõisa juures, Kaarma kihelkonnas, kus Tolli lepik ja Tõlli küla, on vanasti Tõllu talu olnud. Ses talus on elanud Tõll ja ta on sest allikast vett joomas käinud, mis on Mustjala ja Kihelkonna maantee harude nurgas. See allikas ütleb suurt kuiva ette. Kolm päeva enne kuiva algust hakkab see rohkesti vett jooksma. (T. Kaljo Mustjalast — E. 60 724.)
Masa Mari.
Masa Mari olnud Tõllu ajal kõige ilusam neid üle Saaremaa. Tal käinud kosilasi igast Saaremaa kihelkonnast, aga Mari pole neid kedagi vastu võtnud, vaid öelnud, et ta üldse ei taha mehele minna. Viimaks saanud ta üle terve Saaremaa poistele ilusaks jutuaineks ja temast luuletatud kõiksuguseid ilusaid ja iluta laule, millest üks veel paarikümne aasta eest poiste suus kuulda oli:
152
