Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/145

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Sarnast kivide mahakukkumist vanapaganalt tuntakse mitmes kohas Eestis, näiteks Kuikatsi Juuda linna palus (E. 29 210), Karulas (E. II, 45) jne.

Vankrirataste varal võitlemise motiiv on enesele Hiiustki soodsa pinna leidnud. Kui korra vaenlaste sõjavägi Vormsist Hiiumaale tuleb, viskab Leiger neile vankriratta vastu. Maha sadades puruneb ratas, tekitades ühtlasi Leigrimäe, kuna vaenlased hirmul põgenevad. Leiger unustab siin kiviaja relvad ja otsib abi puuaja toodetest. (EVR., XX.)

Eestlaste poolt Leigri ehitatuks arvatud Käina kirikut ei taha rootslased, keda enne Hiius asus ja keda nüüd veel Hiiu läheduses Vormsis asub, Leigri tööks tunnistada. Rootslaste muistend otsib kõigi kolme Hiiumaa vanema kiriku ehitajaid kas Rootsist või Soomest. Sel ajal, kui Hiiumaal veel paganus valitsenud, tulnud kolm venda, rüütlit Rootsist või Soomest Hiiumaale ristiusku kuulutama ning kirikuid ehitama. Härjad määranud, nagu Eestis tavalisesti, kirikutele ehituskohad. Üks rüütlist vend ehitanud Käina, teine Pühalepa, kolmas Reigi kiriku. Pühalepa kiriku ehitaja kandnud nime Laurentius; ehitaja järele antud kirikulegi nimeks Laurentiuse ehk Loorentsi, Looritsi kirik (Russwurm, Eibofolke, § 110). Eestlased seda muistendit ei tunne.

Tõepoolest ei põlvne Käina kirik sugugi hiidude ajast, vaid usupuhastuse eelajast. Saaremaa piiskopp Johann Orgies (1492—1515) laskis selle kiriku ehitada; missugusel aastal just, ei saa enam kindlaks määrata. Enne kandis Käina kirik Nikolai nime, hiljemini ristiti ta, vist Lutheri mälestuseks, Martini kirikuks ümber. Pühalepa kirik ehitati umbes samal ajal kui Käina kirik (Gernet, Die evangelisch-lutherischen Gemeinden II, lk. 139, 140). Reigis leidus vanemal ajal ainult kabel; rootsi ajal, 1627, tunnistati Reigi kirikkonnaks (seals. lk. 142). Emaste kirik ehitati alles uuemal ajal, 1867. Varemalt kuulus praegune Emaste kihelkond suuremalt jaolt Käina kiriku alla.

Ajalugu ei tea seega Leigri ega Rootsist tulnud rüütlite kirikute ehitamisest midagi.

Rochholz väidab, Sõru kabel olnud Leigrile pühendatud (= geweiht). Seda väidet ei tule mõista, nagu oleks Leiger selle kabeli ehitanud (Tell u. Gessler, lk. 87). Arusaamatuks jääb, kust Rochholz säärase teate on saanud. Hiidlased vähemalt ei tunne seesugust väidet.

Kuna Tõllu mitme andme põhjal võime kristlaseks tunnistada, peame selles suhtes Leigri kohta eitavale seisukohale asetuma. Võiks arvata, et kirikuehitajana peaks


143