arhitektilised teadmised. Laevaehituse-materjal tahab ehitamise puhul ennem sauna kui laeva esindada (mu Eesti m. vägimehed, lk. 140 jj.).
Kuna Leigril oma laeva ehitus ei õnnestu, vaatab ta halvakspidavalt teiste ehitusi pealt. Ennast Hiiu tsaariks pidades sooviks ta, et igas asjas talt nõu ja luba küsitaks. Ilma tema teadmata ehitatud Pühalepa kirik langeb kohe ta viha alla; vihatujus on ta valmis selle purustama, just niisama kui Tõll tema ehitatud Käina kiriku. Siingi kordub vana motiiv: kuidas ka vanapagan või mingisugune hiid
.jpg)
Pühalepa kirik.
püüab kirikut kiviga purustada, ikka juhtub mingi äpardus ja kirik jääb seisma. Hiljemini oleks võimalik hävitamistööd korda saata, kuid siis on viha lahkunud ja kirik jääb paigale (mu Eesti muistsed vägimehed, lk. 148). Nii lugu Leigrigagi. Pühalepa kiriku juurde juhtudes avaldab ta selle kohta põlgust, seda koerakongiks nimetades. Põhjust halvakspidamiseks annab see asjaolu, et kiriku uks on liiga madal. Leiger ei mahu sealt püsti sisse astuma. Lugu ongi nii, et vanemal ajal kiriku-uksed vaevalt üle 6 jala kõrged tehti, aknad sellevastu kitsad ja kõrged, nimelt selleks, et siis kirikut vaenu puhul hõlpsasti võidaks mingisuguseks väikeseks kindluseks muuta. Mitme kiriku kohta kõneldakse, et inimesed vanasti sõja ajal sealt omale varju otsinud, aga mõnikord vaenlastegi kätte langenud
141
