Laikärriks. Vägimees käskinud ennast aga Leigriks hüüda, sest seda nime kandnud juba ta isa ja isaisad. Sest ajast peale hakatudki vägimeest Leigriks hüüdma. (E. 59 563.) Nii seletab Tikerpuu Leigri nime tekkimist. Laikärrist Leigrit tuletada võib muidugi ainult rahvaetümoloogia.
Willi Andi (F. Kuhlbars), kes näeb mütoloogias sümbolit, näikse nime Leiger sõnast leige tuletavat, tähendades, et „Leiger on liikuv vesi, allikas ehk läte, mis oma leige veega maad kosutab“ (Kes on Kalevipoeg, lk. 27). Lisan juurde, et Pirit on Kuhlbarsil „vihmapilv“ (sealsamas) ja Tõll ,,tuul inimese kujul“ (sama raamatuke, lk. 26). Tõllu tuuleks tehes otsib autor abi votjaki ja sürjani keelest: „Tuul on votjaki ja sürjani keeli praegu veel töl; 1658-meetrilisel kõrgendikul ehk kõige kõrgemal tipul Uurali mäestikus on nimeks Töll (tuulemägi) (nagu eespool). Selle fantastilise nimedeseletuse juures ei maksa vaeva pikemalt peatuda.
Leigri sohk.
Rahvasuu tunneb kahte Tõllu venda, kes on samasugused vägimehed nagu Tõll. Ühe, Valljalas asunud venna tegevus ja nimigi on ununud, teise venna, Leigri nimi elab rahvasuus edasi, niisama üht ja teist ta tegevust. Nagu Tõll Saaremaal vanemaametit pidas, samuti Leiger Hiiumaal. Mitmes suhtes tuletab see vend Tõllu, aga ka Kalevipoega meelde. Ühine on neil kõigil võitlemise ajal kivide tarvitamine, ühine suur söögi-isu ja pikk uni. Nagu Kalevipoeg, alustab Leiger mõnd tööd, ilma et seda suudaks, ütleme parem oskaks lõpetada. Ise paganaks jäädes püüab Leiger ristiusku heitnud hiidlaste palvet täita ning neile kiriku ehitada; kui aga teisal ilma ta teadmata kirik tekib, kahmab Leiger, nagu vend Tõll, varssi kivi kätte kirikut hävitama. Lühidalt: Leigri tegevus tuletab elavalt Tõllu tegevust meelde, ei arene aga nii mitmekesiseks ega tähtsaks kui Tõllu oma. Leiger on Tõllu kahvatu jäljend.
Hiiust J. Tutkilt saadud teate järele tuleb Hiiumaad niihästi Leigri kui ka Tõllu kodukohaks arvata, viimase omaks vähemalt noores eas, eeldatud, et see väide ei põhjene Hiiumaa ad majorem gloriam püüdel. See teade Tõllu päritolu kohta erineb teisest sarnasest teatest, mille järele Tõll olnud Kuresaare kuninga poeg (EKms V, 363). Kuresaare kuninga poja kodukohaks tuleb muidugi Saaremaad pidada. Kui ka Tutki teates Leigri nime ei nimetata, selgub
136
