Põhjamaal lagunes uue pühaku austus väga laiali. Mitmesse kohta asutati ta kloostrid. Need olid kaksikkloostrid, s. o. neisse kuulus meeste- ja naisterahvaid. Ometi asusid kummadki omaette isesuguste eeskirjade järele. Täielikku kloostrisse kuulus 60 nunna, 13 munka, 4 diakonit ja 8 ilmikvenda. Askees ei olnud liiga vali, aga selle eest lahutus maailmast täieline. Nunnade ruumidesse pääsesid mungad ainult siis, kui haigele oli tarvis Jumala armu anda või nunna surnukeha ära viia. Mungad pidid rahvakeeles arusaadaval viisil jumalateenistust pidama.
Esimene ja kõige kuulsam Birgitta klooster oli Wadstena Wetteri rannal, asutatud 1346. Sel oli iseäranis suur tähtsus Rootsi hariduse kohta; seepärast nimetatakse seda kloostrit tihti Rootsi ülikooliks. Seal oli Rootsi keskaegne kõige suurem raamatukogu 1400 köitega. Soomes asutati Naantali 1438 Birgitta klooster, Tallinna ligidale Piritale, mis Birgitta kloostrist nime omandanud, 1407. Venelased hävitasid selle kloostri 1557; sest ajast saadik seisab ta varemetes.
Piritilt on Tõllu naine, aga niisama mõni muu eesti naisterahvas sellekohase nime pärinud, sest Pirita kloostri kestuse ajal pandi eesti naisterahvastele tihti see nimi. Vanad jutud kõnelevad praegu veel, kuidas vaenlased metsa peitu läinud naisterahvad välja meelitanud hüüuga: Pill, Pirit! Mall, Maret! Tulge välja, juba vaenlased läinud (E. 7365). Peidust välja tulijaid võtnud aga vaenlased kohe vangi. Meie ajal on Pirit ristinimena moest läinud; ainult Pirita klooster ja Tõllu naine tuletavad teda veel meelde.
Naantali kiriku kohta kõnelevad soomlased, et naishiid Briita-Birgitta-Pirit selle ühes kolme muu naishiiuga ehitanud; nad kandnud nii suuri kive, milliseid 10 meest ei jaksa tõsta (Kotiseutu 1911 nr. 10—12). Soome naishiid Briita-Pirit tuletab elavalt Saaremaa Piritit meelde; esimene teeb ometi Tõllu sarnast tööd, teine hoidub kiriku ehitusest, pühendades jõudu ainult sauna ehitusele. Igatahes on Naantali naishiid Briita niisama kirikuehitajaks tehtud kui Eestis tundmata nimega naishiid Ridala kiriku ehitajaks (mu Eesti kohalised muistejutud, 74).
Birgitta kohta tähtsamaid töid: Hammerich, Den heliga Birgitta, 1863; G. Binder, Die heilige Birgitte von Schweden, 1891; A. Forsblom, Sancta Birgitta, 1911; K. Westman, Birgitte-Studier 1911; L. Wahlström, Den heliga Birgitta i ny belysning, 1919.
Pirita kohta: Eesti uuem mütoloogia, lk. 94. Muu kirjandus nagu Tõllul.
108