Eide kivi on Anepesa küla Suurearu karjamaal. Selle kohta kõneldakse, et Suur Tõll olla tahtnud selle Simmu talusse tuua, kuid põllepaelad läinud katki. Kivi on pealt kitsas, alt lai nagu naber. (E. 60 769.)
Igatahes on mõlemas teisendis Tõll Piritiga ära vahetatud, seega eksikombel kivikandjaks saanud.
Suurest nutust peale hakkab Piriti tervis lonkama. M. Lipp oletab, et reuma võimust võtnud (Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1886, lk. 226; Gross-Töll, lk. 27). Lipp tunnistab ülepea reuma sagedaks Saaremaa külaliseks. Oletades, et Tõllu maja paekivist, peab ta arusaadavaks, et maja niisama ebaterve, niiske, reumatismi pesa olnud nagu praegugi palju Saaremaal paekividest majasid (Sitzungsber. 1886, lk. 238). Muidu ei ole ma kuskilt andmeid leidnud Pirita reuma kohta. Reuma tagajärjel arvab Lipp Managi Piritile olevat külaliseks tulnud ja ta paremas eas Toonelasse viinud.
P. Süda teeb Piriti surmavoodil veel prohvetiks, vähemalt paneb talle prohvetliku ettekuulutuse suhu:
Minu aeg on ümber, |
Kaugelt kangest’ kuuldub hääl: (Suur Tõll, lk. 38.)
|
Mujalt kui Süda raamatust ei ole ma selle ettekuulutuse jälgi leidnud. Minusse teevad need Piriti sõnad mulje, et Tõllu muistendi kirjutaja on need Piritile suhu pannud. Sõnade üleskirjutajal näikse püüd olevat neid enam-vähem riimida; riimiminegi viitab uuest ajast päritolu poole. Hämaraks jääb, mida Pirit kumava tähega tahaks ütelda. Sõnad tähest tuletavad Piileami ennustust meelde: Täht käib välja Jakobist jne. (4. Moos. 24, 17). Igatahes esinevad Tõll ja Pirit mõlemad surma eel mingisuguse prohvetliku ettekuulutusega.
Isa Tõll ja poeg Tõll täidavad Piriti soovi ja matavad ta rohtaeda maha. Jääb seletamata, miks just rohtaeda. Olid ju vanadel saarlastel oma kalmed, kuhu surnuid tavalisesti maeti.
Birgitta-Pirit.
Tõllu naine Pirit on nime, mitte tegusid omandanud rootslaste naispühakult Birgittalt, keda enne usupuhastust Eestis tunti ja austati. Eestlased on Birgitta nime käänanud Piritiks, Piritaks, Piretaks, Piretiks.
106
