„Merise küla piiris Mustjala kihelkonnas on Lõuka nõmmes suur kivi, nagu suur heinakoorem. Veel sel ajal, kui Suur Tõll elanud, on elanikud sattunud vastollu inglastega, kelle laevad siin lähedal merel olnud. Pirit pidanud selle kivi viima merre laevasõidutee peale ette. Kuid kukk laulnud ja Piriti põllepaelad läinud lahti.“ (E. 60 725.)
Kuna tavalisesti lastakse vanapaganat kivi merre kanda laevasõidu takistuseks (vrdl. mu Kodused jutud, 34), teeb seda siin Pirit. Imelik, et peale selle siin inglased saarlaste vaenlastena esinevad. Näib, nagu oleks selle viimase teisendi arenemise kohta Krimmi sõda mõju avaldanud; sel puhul puutusid inglased tõesti vaenlikult kokku saarlastega.
Maamõõtja J. Lagose poolt 1850—51 Muhu Tamsas kirjapandud teisend teeb koguni Tõllu enese lahe sulgejaks[1]: „Saaremaa rahvakangelane Tõll tahtnud pärast väikese väina sulgemist ka suure sulgeda, et selle läbi Muhu linna ümberpiiramist suure maa poolt takistada. Selleks purjetanud ta Sõrvest kahe kivimürakaga, Kari ja Igana Kiviga, suurel laeval Muhumaale, tahtnud kesk Muhu saarest läbi sõita, üks vana naine linnast näidanud aga Tõllule oma kõige väärtuslikumat üteldes: „Vau, vau, suure laeva!“ Selle peale vajunud laev põhja ja kanal langenud kokku. Tõll päästnud enese küll mõlema kiviga, ei ole neid ometi võinud määratud otstarbeks tarvitada, sest et vaenlased naise äraandmise pärast juba Muhu linna vallanud. Saare elanikud peavad kive tänapäevani aus; need on Muhu Suuremõisa Igana külast põhja pool näha.“ (Õpetatud Eesti Selts, mapp IV.)
Vististi on J. Lagose üleskirjutises Tõll vanapagana asemele asetatud. Lagose teade jätab seletamata vana naise sajatamise põhjuse. Tuleb oletada, et selles naises muidugi nõid esineb.
- ↑ Algupärane tekst kuuldub nii: Der oeselsche National-Held Töll, nachdem er den kleinen Sund gesperrt, habe er auch den grossen sperren wollen, um dadurch die Belagerung der Festländer (suur maa) von der Burg Mohn (Muhu lin) abzuhalten und zu verhindern. Zum Behuf dessen sei er aus der Sworwe mit zwei Steinblöcken, namens Kari und Igana Kiwwi, auf einem grossen Schiffe nach Mohn gesegelt, habe die Insel Mohn in der Mitte durchpassieren wollen, ein altes Weib von der Burg aber habe dem Töll ihren Allerwerthesten gezeigt und gesagt: (Vau, vau, suure laeva) versinke, versinke, grosses Schiff. Darauf ist das Schiff versunken und der Kanal ist zusammengefallen. Töll habe sich zwar mit den beiden Steinen gerettet, habe sie aber zum bestimmten Zwecke nicht verwenden können, weil die Feinde die Burg Muhu lin auf Verrath des Weibes genommen. Die Steine werden von den Bewohnern der Insel in Ehren gehalten, tragen die bekannten Namen und sind nördlich vom Mohngrossenhofschen Dorfe Igana zu sehen.
101
