kannab oma nime aga õigusega, sest seal olla kord Suur Tõll palkisid merre veeretanud, omale Pidula lahes parve ehitanud, millega ta niisugustel kohtadel üle mere käinud, kust muidu jalgsi enam läbi ei pääsnud.“ (E. 59 762.)
Eelolevatest teadetest ei selgu, missugusel puhul Pirit Veremäel hanesid ohverdanud. Igatahes omandab Anepesa küla saarlaste arvamise järele nime Piriti hanedekasvatuse kohast. Sellest järgneb, et Pirit Anepesaski asunud, kui ka 17. lk. seda küla Piriti ja Tõllu asukohana ei ole nimetatud. Vastupidi väidetele Tõllu pikkusest 24.—26. lk. kuulutab see Kärla teade, et Tõll ometi igal pool merest läbi ei pääsenud, vaid enesele edasi pääsemiseks parve pidanud ehitama; kus ta parvega käinud, sellest vaikib rahvasuu. Parve ehitamisest võiks järeldada, et ta laeva ei osanud ehitada, kui ta ka muidu laevamehi merehädast ära päästis (mu Eesti m. vägimehed, lk. 116). Muidu kuuleme ometi ühest teatest, et Tõll kivide vedamisel laeva tarvitanud (Õp. Eesti Selts, mapp IV).
Sauna ehitusel peab Pirit kerisekive kokku kandma (E. 42 608; mu Eesti m. v., lk. 121). Kerisekivid tunnistavad selgesti: Pirit kuulub hiidude liiki. Üks kokkukantud kivimürakas on praegu alles näha. Haudlasse sauna ehituseks põlles kivide, kokkukandmisel kärises „umbes“ Kõiguste mõisa tänava suu kohta jõudes põllepael ja kivi veeres maha varvastele (Körber, Oesel II, lk. 155).
Umbes sama lugu kõneldakse ka vanapagana naisest. Ülepea kordub siin sama motiiv kui Kalevi naise loos. Kui Kreutzwaldi poolt Lindaks nimetatud Kalevi naine mehe hauale „hiukse paeltes“ kive kannab, libiseb kivi paeltest jalgade ette maha (Kalevipoeg II, 393—419). Teisendi järele kannab Kalevi naine ehk Kalevi neitsi põlles kive ja põllepaelad katkevad niisama kui Piritil. Rootsis viskavad hiidnaisterahvad juuksepaeltes kive (Hyltén-Cavallius I, lk. 25).
Teisendi järele on Piriti kerisekivi kas Mustjala Lõuka nõmme siirdud või aga tahetakse väita, et seal Piritile samasugune äpardus juhtunud.
„Piret pidanud selle kivi viima omale kerisekiviks. Kuid kukk laulnud ja põllepaelad läinud lahti. Kivi on ligikaudu kaks sülda kõrge.“ (E. 60 724.) Nagu vanapaganasse, mõjub siin kukelaul Piritisse, nii et Piriti põllepaelad vabanevad.
Teinegi teisend teeb Piriti kivi mahalangemises kukelaulu süüdlaseks. Teine tänini trükkimata, T. Kaljo poolt üleskirjutatud teisend kuulub nii:
100
