Piriti töö ja tegevus.
Nagu Tõll nime poolest kristlane, nii ka ta naine Pirit, mõne korra ka Piret (gen. Piriti ja Pirita); nagu Tõll vägimees, hiid, nii ka Pirit väginaine, hiid. Saarlased väidavad Piritist: kontide ja rammu poolest oli oma mehega peaaegu ühesarnane (Körber, Oesel II, lk. 155). Suuruse poolest näikse ta Tõllust pisut maha jäävat, nagu ju naisterahvad kasvu poolest ülepea meesterahvast pisemad. Piriti hooleks olid kõik kodused asjad toimetada, teab rahvasuu. Kuna Tõll rahva juhina tihti kaugemal pidi käima, seisis kõik majatalitus Piriti õlgadel. Pirit kujutab elavalt praegust Saare naist. Kevadel rändavad mehed kottu kaugele suurele maale tööle, kodune põllumajandus jääb niisama kui üldine majandus naiste hooleks. Naised peavad Saaremaal tegema töid, milliseid suurel maal muidu mehed teevad.
Nii Piritki. Perenaisena hoolitseb ta kodu söögi eest, künnab, külvab ja lõikab nurmel, aitab aga peale selle veel meest ehitustel. Kapsaleem ja puder on talurahva elus sagedasti esinevad toidud; neid nimetatakse Piritigi tegevuses. Rahvasuu ei teata, kas Pirit ka ise Ruhnust käis kapsaid toomas, küll aga teatakse, et Tõll neid Ruhnust talle toonud.
Trükkimise ajal Kärlast saadud järgmine teade kõneleb Piriti hanede kasvatamisest ja ohverdamisest:
„Anepesa küla ja Veremägi seisavad Kärla kihelkonna põhja-ida piiril. Seal olnud korra suur hanedekasvatus. Ka Tõllu naisel Piritil olnud seal suur hanekasvatuse koht, kust ta aga Kaarmise järves oma hanesid jootmas ja ujutamas käinud. Anepesa külast tükk maad kaugemal seisab Veremägi, kus hanesid ohverdatud. Ka Pirit olla seal ohverdamas käinud ja pidavat ohverdamispaik praegu veel tunda olema. Sellest ajast saanudki Anepesa küla ja Veremägi oma nimed. Mäe nimi on aga aja jooksul „Veremäeks“ muutunud, mida tihti Tagamõisa Vaigu rannas asuva Veremäega ära vahetatakse. Tagamõisa Veremägi
99
