Lehekülg:Tõde ja õigus V Tammsaare 1936.djvu/59

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

ma ei ole? Kuidas see nõnda võis tulla, et ma ütlesin endast seda, mis ma ei ole? Mis pagana krutski see küll on?

Sass tuli edasi-tagasi arutades otsusele, et teda on tingimata sisse veetud, kuidas? seda ei osanud ta seletada. See mõte ei andnud talle rahu. Ta tahtis asjast kodus pojale rääkida, aga see oli viljapeksumasinaga ametis ja ei tahtnud nähtavasti millestki muust teada. Oskar käis nimelt masinaga mööda talusid teatava tasu eest vilja peksmas ja teenis nõnda endale palka ning taskuraha. Tänagi asutas ta suure kärsitusega reisule, sest temale oli Kassiarul võistleja tekkinud ja sellepärast läks asi palju keerulisemaks: pidi hakkama vastastikku teineteist üle trumpama, üle lööma.

Sass seisis natukese aega poja juures ja vaatles tema askeldust, läks siis norus peaga minema, sest ta mõistis, et tema mured ei huvita poega praegusel silmapilgul põrmugi. Toas Sass tegi asjast juttu Maretiga. See kuulas ja vaikis, aga kui oli küllalt kuulanud, vaatas ta mehele naerdes otsa ja ütles:

„Indrek pole ju milleski süüdi, vaid sinu oma hea süda.“

„Mis ma selle südamega teen, kui lähen jõge lahti kaevama,“ vastas Sass peaaegu pahaselt.

„No kuule,“ seletas Maret nüüd, „Indrek ju ütles sulle, et sa räägiks ka siis, kui sa ise oled vastu. Ütle nüüd ometi, kas niisukest asja teeks mõni halb inimene? Indrek arvas, näed, et sina oled nõnda hea ja lähed oma suud kulutama tema pärast, lähed ja valetad iseenda peale, nagu oleks ka sina poolt.“

„Kuidas nii, tema pärast?“ küsis Sass arusaamatuses. „Mis siis Indrekul sellest on? Tahab siis tema õige Varga-

59