XVI.
Nõnda siis oli ometi tõsi, mis Eedi oli rääkinud Tiinale ja see omakorda edasi, Elli teadis seda nüüd. Selle teadmise tulemuseks oleks pidanud olema tänu Tiinale, kes ta võib-olla kõige halvemast oli päästnud. Aga imelikul viisil viha Tiina vastu ei andnud Elli südames põrmugi järele, ennem aina nagu süvenes ja kõvenes. Elli nagu pidas Tiina süüks, et temaga võis niisuke asi juhtuda, mitte aga Tiinaga.
Ja milleks oli Tiinal vaja oma nina vahele toppida? Asi pole ju sellepärast olemata, ainult lahendus rikuti. Just: Elli arvas pealegi, et Tiina rikkus asja lahenduse, nagu ta Ellile sobiv. Poleks Tiina oma keelekandega vahele tulnud, siis oleks Elli ilusasti omal jõul Otist võitu saanud, s. t. ta oleks teispere Juulist Otis võitu saanud ja ta temalt üle võtnud, nagu ta võttis tema üle Tiinaltki. Oma võidus oli ta kaljukindel.
Et Ott võiks tema pärast mõne teise tüdruku jätta, sellest Elli saab aru, et ta aga lõpuks, kui Elli ise teda jätma õpetab või hukutab, ka Elli enda jätta võiks, see on temale täiesti olematu mõte. Tema uskus, nagu usuvad kõik noored tüdrukud, aga ka aastais naised, et tema on
