aga vana naine pole minu meelest mitte enam naine. Sellepärast arvan, et kui sa nüüd mul ei luba endalt andeks paluda, siis sa ei luba kunagi, sest varsti ma enam ei olegi naine. Pealegi on mu keha nüüd kolmest kohast rikutud ja see tähendab ometi meestele ka midagi. Siiski, see on kõik tühine, peaasi on, mis sina arvad ja tahad ning mis sina minust usud. Enne ma mõtlesin, et mind võib väga uskuda, aga nüüd arvan, ei mind ega ka ühtegi teist naist ei maksa sul nii väga südamesse võtta, sest meie isegi ei võta endid kuigi tõsiselt südamesse. Me teeme seda ainult siis, kui meil on sellekohane ümbrus — maja, korter, mööbel, riided, ehted ja muud niisugused asjad. See oleme meie. Sellest saan alles nüüd õieti aru siin haiglas kogu tema ümbrusega. Siin, tead, ma pole enese meelest midagi ja sellepärast on otse uskumatu, et ma võisin ennast kord pidada nii suureks asjameheks, ja kui ma siit välja saan, hakkan ehk jällegi pidama. Meie mõõdame oma väärtust sellega, mis me endale külge riputame, ja teie mehed teete seda samuti, vähemalt meie suhtes. See on kogu meie kultuur, nagu sina ikka ütlesid, pilkavalt muidugi. Aga paljud mõtlesid seda tõsiselt, mina ka, mõtlen ehk praegugi. Sest on ju ükskõik, mis inimene tõsiselt mõtleb, peaasi et mõtleb. Sina mõtled pead, Kitty jalgu, aga tema võib oma jalgadega ennem usklikuks saada kui sina oma peaajuga ja usk on ometi väga tõsine asi, sest tema pärast on kirikutel nii pikad tornid ja tornidel piksevardad. Aga ära ometi arva, et mina arvaks, et piksevardad on usust, ei, piksevardad on ainult usklikkude kaitseks, sest see on jumala armuand, et pikne armastab vardaid, nagu ka see, et mees armastab naist, sest naine on mehe piksevarras. Seda kirjutan ma ainult selleks, et sa näeksid, kui tõsiselt mina olen hakanud ilmaasjade ja inimeste üle järele mõtlema, nii et ma olen haiglas peaaegu uuesti sündinud. Sina seda muidugi ei usu, aga sest pole midagi, sest sul võib õigus olla, nagu sagedasti.“
Niisuguseid ja muid selletaolisi tarku asju Karin kirjutas haiglast vanglasse, aga ainustki sõna ei tulnud sealt vastuseks, nagu oleksid tema kirjad olnud läkita-
