olen hirmus uudishimulik, kuidas see küll kõik tõepoolest võis sündida?“
„Kas siis mees pole teile rääkinud?“ küsis Rönee.
„Tema ei tea isegi kuigi paljukest“ ütles Karin. „Tal on ainult hirmus kahju, sest Melesk oli tema koolivend.“
„Teie mees ei räägi teile, küllap tema juba teaks,“ tähendas noormees.
„Arvate?“ küsis Karin nagu kerges uudishimus, kuna endal lõi süda värisema. „Arvate tõesti, et tema võiks teada?“
„Räägitakse,“ vastas noormees.
„Mis nimelt?“ päris Karin.
„Teate, proua, ma ei usu teid, te mängite ikka ja alati,“ ütles noormees. „Praegugi teate muidugi palju rohkem kui mina, aga teete näo, nagu tahaksite minult midagi kuulda. Te uurite lihtsalt, kui palju mina tean.“
„Teie eksite,“ ütles Karin. „Teie eksite, sest te olete noor ja ei tea, mis on abielu.“
„Alles hiljuti ütlesite, et armastate oma meest,“ tähendas Rönee.
„Aga ma ei öelnud ju, et mees ka mind armastab,“ vastas Karin.
„See on iseenesestki mõista, sest milleks muidu naine on truu,“ arvas noormees.
„Nüüd ma usun, et te pole kunagi õieti armastanud,“ ütles Karin, „muidu te ei räägiks nõnda. Keegi pole ju truu sellepärast, et teda armastatakse, vaid et tema ise armastab. Näiteks, kui mina teid armastaks, arvate, et teie sellepärast oleksite mulle truu? Ei kunagi!“
„Jumala eest, nii tõesti, kui ma siin seisan, oleksin ma teile truu,“ kinnitas Rönee.
„Ja loobuksite mammist?“ küsis Karin.
„Te olete halastamatu,“ ütles noormees valuga.
„Näete, te ei mõtlekski truu olla, sest et te ise ei armasta,“ järeldas Karin. „Aga niipea kui hakkate armastama, siis tuleb ka truudus. Ja mis te arvate, kas te laseksite mind nii kaua ennast paluda selle Meleski
