Lehekülg:Tõde ja õigus IV Tammsaare 1932.djvu/28

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„Las need seista, ega seal pilte ei ole,“ ütles Indrek.

„Mis seal siis on?“ päris Tiki, aga sellisel toonil, nagu ei puutuks asi põrmugi temasse. Ta tahtis muidu niisama oma käekestega katsuda ja silmadega vaadata, mis kuski on. Ning äkki ta sattus millegi pärast oma endisele mõttele, nii et küsis:

„Kus on mamma?“

„Ema on väljas,“ vastas Indrek.

„Mamma ei taha, et tema on ema,“ ütles Tiki nüüd. „Mamma on mamma.“

Sellega laps puudutas küsimust, mis oli millalgi olnud siin katuse all sagedaseks kõneaineks ja mille arutamisest olid osa võtnud mitte ainult Indrek ja Karin, vaid ka omaksed, isegi sugulased ja tuttavad, sest see oli nagu mingisugune kultuuri ja seisuse küsimus. Karin arvas nimelt, et neilgi juba kodu olnud papa ja mamma, mitte isa ja ema, peab siis tema nüüd hariduses tagasi minema, mõeldes haridusega vististi arenemist. Sellepärast lapski tuletas Indrekule meelde, et ei tohi „hariduses“ tagasi minna.

„Üsna õige, mamma on mamma,“ oli Indrek Tikiga nõus.

„Aga miks sa ütled siis ema?“ päris laps.

„Kogemata, ei tulnud meelde,“ seletas Indrek.

„Kas kogemata võib seda teha, mis ei tohi?“ küsis Tiki nüüd.

„Mis sa siis tahaksid kogemata teha?“ küsis Indrek vastu.

„Maara pea puruks lüüa,“ vastas Tiki.

„Kas siis sul sugugi temast kahju ei ole?“ küsis Indrek haletsevalt.

„On küll, aga muidu ei saa uut,“ seletas Tiki.

„Miks sa siis nii väga uut tahad? Vana on ju armsam,“ rääkis Indrek.

„Ma tahan kangesti näha, misuke see uus on,“ ütles Tiki.

„Vana ei või ometi enne ära purustada, kui uus käes,“ arvas Indrek. „Kui mammal pole ehk raha uut osta, siis jääd nõnda hoopis ilma nukuta.“

28