Nimelt: kui Kitty oma silmaga nägi seda nääpsukest keha, millel kael nii lõdvaks ja imepeeneks muutunud, et „suur pea seisis nagu villase lõnga otsas“, tõusid tal silmad tahtmatult vett täis. Ei, sündides polnud see keha mitte niisuke, ka nädal või mõni päev tagasi oli ta alles teissugune ja teist karva. Roosakast oli saanud midagi tuhakarva halli. Ja kui viletsad tundusid selle „näost ära langenud“ naha all need pisitillukesed luukesed! Kittyl oli tundmus, nagu polekski selles vaevalt häälitsevas kehas enam muud kui aga need armetud, haletsemisväärsed luukesed tuhakarva naha all. Kittyl olnud nii valus, et ta tahtnud karjuda otse suure häälega, nagu metsloom. Kus olid tema silmad tänini olnud, et ta midagi polnud näinud? Surm istus ju tema lapse peatsis, surm korises tema viletsas kõhukeses, luges tema pisitillukesi, armetuid luid, urgitses nende üdis.
Nüüd polnud enam aega, nüüd polnud enam silmapilkugi aega, kohe pidi tulema arst, pidi tulema mitu arsti, terve konsiilium, mingu või kogu maailm uperkuuti. Helistati ühele, teisele, kolmandale, neljandale, keegi ei teadnud lõpuks mitmendale arstile kõlistati, aga neid kas ei saadud kätte või nad olid tööga seotud. Viimaks ometi õnnestus: arst pidi tulema. See polnud küll sama, kes oli varemalt last vaatamas käinud, aga ükskõik, ometi oli ta arst ja täitis selle kohuseid: vaatas, küsis, katsus, koputas, kuulas, kirjutas rohu, õpetas ja lubas mõne tunni pärast tagasi tulla. Kui majahärra talle küsimusi esitas, oli ta tagasihoidlik ja sõnakehv, ümbritsev rikkus ja küllus ei avanud ta suud. Järgmisel korral oli ta veel vaiksem ja sõnakehvem ning kui härra Itam lõpuks nelja silma all temalt küsis, kas elu või surm, siis arvas ta, et lootust vähe.
„Aga lootust ikkagi on?“ küsis Itam.
„Lootust peab alati olema,“ vastas arst.
Nüüd hakkas telefon uuesti helisema ja selle tagajärjena ilmus kolm arsti korraga — konsiilium, nagu härra Itam pärast armastas toonitada, sest tema pidas seda uhkusasjaks, et tema poeg suri konsiiliumiga. Aga imelikul viisil konsiilium küsis, vaatas, koputas
