gem kulduur. Minu vennapoeg õpib seda ipodroomi jooksmist kangesti, tema ikka vahel seletab mulle neid asju. Tema ütleb, et kui tema võiks, ütleme, niiöelda viis täit aastat tublisti harjutada, et poleks vaja muud teha, kui aga ainult joosta, siis tema saaks küll igast ipodroomi hobusest mööda.“
„Ameerikas olla ju niisuke ipodroom, et mehed ja naised tulevad kokku ja katsuvad, et kes oskab kõige kauem suitsetada, ja ka need inimesed elavad ilusasti ära,“ seletas prügivedaja, et näidata, ka tema tunneb pisut maailma ipodroomi asju.
Selle aja peale oli Indrek juba ammugi akna alt lahkunud ja laua äärde toolile istunud. Kojarahva ja prügivedaja tark jutt oli ka temas mõtted äratanud, mis ei puutunud ei temasse endasse ega tema asjadesse põrmugi. Need olid niiöelda tühjad mõtted, mis eksisid inimsoo kultuuri rajul. See oli küsimus sellest, mida eelistada, kas pea või jalgade „ipodroomi“. Sajandeid on inimene eelistanud pea „ipodroomi“ ja on põlvpõlvelt saanud aina õnnetumaks, sest kuritegude ja enesetapmiste arv kasvab kiiresti. Inimene on püüdnud ennast ja teisi päästa mõistuse, usu ja kõlblusega ja on langenud aina sügavamale patuorjusesse. Võib-olla peaks inimsoo lunastustööd algama mitte peast, südamest, neerudest, vaid kõhust ja jalgadest. Ehk peaks koolidest välja heitma kogu usulise ja teadusliku krempli ning hakkama võidujooksmisest ja rusikavõitlusest kogu noorsoo kasvatust. Eriti võiksid sellega katsetada väikerahvad, sest neid on nõnda vähe, et nad võiksid võidujooksmise, maadlemise, rusikavõitluse ja igasuguste muude kultuuriliste mängudega ilusasti ära elada, nagu arvab kojarahvas ja prügivedaja. Jah, võib olla, kindlasti Indrek ei tea, sest kui ta teaks seda kindlasti, siis võiks ehk temastki saada mõni uus apostel, ilmaparandaja, õnnekuulutaja. Indrek ripub kuidagi paratamatult endise kultuuri küljes, mis on seotud peaga ja südamega. Teda vaevab praegu küsimus, on see hea ja õige, et ta pole veel tänapäevani Karinile rääkinud Meleski ööbimisest ja sellest valgest pakist, mis ta peitis prügikasti. Pealegi, täna, kui see pakk