mina millalgi sulle oma ema surmast rääkisin, selles pole mul vähematki kahtlust.“
„Selles on sul vist küll õigus, ma isegi hakkan seda uskuma, kui sina seda ütled,“ rääkis Karin. „Sest see oli minule vististi liig siis ja on võib-olla nüüdki. Usu või ära usu, aga kui ma selle peale mõtlen, siis ma ei või midagi sinna parata, et sa lähed minu meelest suuremaks, kui sa ehk tõepoolest oled. Ja siis ma mõtlen nõnda: Hea küll! Kui ta mulle seda rääkis, ei olnud ma veel midagi, sest ma polnud midagi niisukest teinud, mis minust midagi teeks. Aga kas ma siis kunagi midagi ei tee, mis oleks natukenegi sinu teo väärt, nii et mina ise saaksin siis natukenegi ka sinu vääriliseks — oma teo läbi nimelt. Seni kui sa mind imetlesid, — sa tead ju, kuidas sa mind imetlesid, kõiki mu ihuliikmeid üksikult suudlesid, nii et ma häbi kätte tahtsin otse surra — jah, seni kui kestis sinu imetlus, mõtlesin ma, et sest pole midagi, et ma pole midagi teinud, mina ise olen midagi. Mina ise olen midagi niisukest, et mind imetleks kogu maailm, ainult kui ta mind näeks samuti, nagu näed mind sina. Aga kui sinu imetlus kadus, siis ütlesin endale, et kuidas see siis on, minus endas pole midagi ja teinud pole ma ka midagi, aga ometi oleme abielus. Ja kõik ütlevad, et abielus peavad mõlemad olema üheõiguslised ning iseseisvad, nii et elavad nagu kaks ühekõvadust rammumeest. Sina ise ütlesid ju sedasama. Ütlesid, et elame kui kaks inimest, kes teineteisel abiks. Aga mis abi siis minust on, kui ma midagi ei tee ehk kuigi teen, siis on see kõik nii tühine ja vilets sinu kõrval, et mul hakkab iseendast ja sinust hale meel, iseendast sellepärast, et olen nii vilets, ja sinust, et sa pead just minuga kui üheõiguslisega koos elama. Ja nõnda ma siis tulingi mõttele, et mis mina küll teeks, et kõik näeks, et mina midagi tõepoolest teen. Ja kui ma siis tõesti olin midagi teinud ning paeaukudele teed otsisin, sinna aga ei pääsenud, sest enneaegu ei tahtnud ma ju kalosse vett täis ajada ega jalgu märjaks teha, siis sain ma küll selgesti aru, et ega ma seda õieti kunagi pole teha tahtnud, mis ma
